tüviseemnerakkude paljunemine, kasvamine, küpsemine, muundumine - 3-kihiline lihaskest – imeb ja surub ejakulatsiooni ajal sperme edasi igast arenevast tüviseemnerakust tekib 4 küpset seemnerakku tugevate peristaltiliste liigutustega - ejakulatsiooni ajal 2 sekundi jooksul 0.5 m pikkuse juha kaudu optimaalne spermiogoonid -> primaarsed spermatotsüüdid (46 kromosoomi) -> spemide hulk kusitisse sekundaarsed spermatotsüüdid ( 22 kromosoomi + x/y kromosoom) -> MUNANDI, MUNANDIMANUSE JA SEEMNEVÄÄDI KATTED spermatiidid -> spermatosoidid ehk permid - kõik katted on kõhuseina derivaadid, mis looteeas sopistusid välja seoses
isendid on alati isased). Partenogenees on embruo arenemine viljastamata munarakust. Vastavalt sellele, kas lahterakk on haploidne voi diploidne, eristatakse haploidset ja diploidset partenogeneesi. Toeline partenogenees on haploidne. Diploidne partenogees on sisuliselt apomiksis. Partenogenees on normaalseks nahtuseks isasmesilaste (leskede) arengus. Viljastamata munast areneb somaatiliselt haploidne (n) lesk, kellel spermiogoonid on haploidsed (n) ja kes produtseerib haploidseid sperme. Sugurakkude kupsemisel toimub neil muundunud meioos: esimesel jagunemisel satuvad koik kromosoomid uhte rakku, tuumata pool havib; teine jagunemine kulgeb nagu tavaliselt koik kromosoomid pikipoolduvad, kromosoomid lahknevad. Kui mesilasema on seemendatud uks kord isasmesilaste poolt, siis tal sailivad seemnerakud spetsiaalses seemnehoidlas. Suurem osa karjekanne on sobiva suurusega emaste mesilaste ehk tooliste jaoks
isendid on alati isased). Partenogenees on embrüo arenemine viljastamata munarakust. Vastavalt sellele, kas lähterakk on haploidne või diploidne, eristatakse haploidset ja diploidset partenogeneesi. Tõeline partenogenees on haploidne. Diploidne partenogees on sisuliselt apomiksis. Partenogenees on normaalseks nähtuseks isasmesilaste (leskede) arengus. Viljastamata munast areneb somaatiliselt haploidne (n) lesk, kellel spermiogoonid on haploidsed (n) ja kes produtseerib haploidseid sperme. Sugurakkude küpsemisel toimub neil muundunud meioos: esimesel jagunemisel satuvad kõik kromosoomid ühte rakku, tuumata pool hävib; teine jagunemine kulgeb nagu tavaliselt - kõik kromosoomid pikipoolduvad, kromosoomid lahknevad. Kui mesilasema on seemendatud üks kord isasmesilaste poolt siis tal säilivad seemnerakud spetsiaalses seemnehoidlas. Suurem osa kärjekanne on sobiva suurusega emaste mesilaste ehk tööliste jaoks
annaabi.ee 
