otsal paikneb eriline pirnja kujuga bulbus (bulbus genitalis) mis tipul muutub peenemaks emboluseks (embolus). Sperma väljutatakse erilisele spermavõrgule ja imetakse eilise voolikulaadse pipettelunid poolt liikuvasse bulbusesse. Spermatosoid on isalooma suguteedest väljudes kaetud erilise kitiinilaadse, vees lahustuva kestaga, mis kaitseb sperme ebasoodsate keskkonnamõjude eest (taluvad temperatuuri kuni 100°C). Spermi ehitus on üsna tüüpiline ja sarnaneb suurel määral inimese spermile. -4- Välja arvatud üksikud erandid ämblike hulgas, on viljastamine alati kaudne, st vahetult ei puutu kokku isase ja emase sugurakkude tootmisega seotud struktuurid. Isased ämblikud koovad spetsiaalse spermavõrgu, millele paigutatakse sperma. See imetakse sealt erilise voolikulaadse pipettelundiga bulbusesse. Hunnikusse munetud munad köidab emane võrguniidi abil kookoniks, mis peidetakse kusagile pimedasse
Mehe suguelundid+ülesanded: sisemised: 2 munandit(nendes paljunevad ja valmivad spermid, sünteesitakse meessuguhormoone), munandimanused(talletumispaik valminud sugurakkudele), seemnejuhad(nende kaudu juhitakse spermid seemnepurske ajal kusitisse), seemnepõiekesed ja eesnääre(toodavad nõresid, mis lisanduvad spermile, et moodustuks sperma). Välised: munandikott(spermide paiknemis/valmimiskoht), suguti(juhib viljastumiseks spermid tuppe). Spermid: väga väikesed viburiga rakud. Tekivad peenikestes väänilistes seemnetorukestes, mis asuvad munandites. Hakkavad tekkima murdeeas ning valmivad pidevalt eluea lõpuni. Tekkimiseks vaja madalamat temperatuuri ja kokkupuudet verega olla ei tohi. Spermi arengutsükkel kestab 70-85 päeva. Eritub ühe korraga tavaliselt mitusada miljonit. Naise
tekib 4 haploidset geneetiliselt erinevat tütarrakku. Spermile iseloomulikud tunnused: 1. Vibur 2. DNA kokkupakitud 3. Peas esinevad lõhustuvad ensüümid, mis on vajalikud munaraku läbimiseks. 4. Toitainete varu väga väike Munarakk
Kui AMH ja testosterooni pole, areneb emane. 3. Isassugurakud e. spermid 3.1. Spermatogenees ja selle etapid. 3.2. Spermatogeneesi regulatsioon. 3.4. Isaslooma sugulise arengu ja seksuaalfunktsioonide endokriinne regulatsioon. Sperma koosneb spermidest ja vedelikest (munandimanuse ja lisasugunäärmete). Spermid on haploidse kromosoomistikuga. Sperm koosneb peast, keskosast ja sabast. Pea sisaldab tuuma ja tuuma ees paikneb eriline peakate – akrosoom – spermile spetsiifiline rakuorganell, mis sisaldab hüdrolüütilisi ensüüme munarakukestade lammutamiseks. Keskosa sisaldab mitokondrit, mis toodab ATP. Lisasugunäärmete fruktoosi kasutatakse ATP tootmiseks. Sabas on mikrotuubulid, mis ATP energia arvelt töötavad. Regulatsioon. Regulatsioon toimub hüpotalamuse, hüpofüüsi eessagara ja gonaadide (munadid ja munasarjad) abil. Hüpofüüsi eessagar kontrollib testosterooni, östrogeeni, progesterooni (toodetakse
akrosomaalreaktsiooni. Moodustub akrosomaaljätke, mis tungib munaraku rebukestani ja mille pind on kaetud bindiiniga (liigispetsiifiline valk, mille retseptorid on munaraku pinnal) - toimub gameetide seondumine o Gameetide ühinemine - Rebukesta lüüsimisel akrosoomi ensüümide toimel pääseb sperm munaraku pinnale. Merisiilikul on kirjeldatud, et spermile sopistub munaraku pinnalt viljastumiskühmuke ehk fertilisatsioonikoonus. Oma olemuselt on selline struktuur homoloogiline spermi akrosomaaljätkega, kuna viljastumiskühmuke moodustub globulaarse aktiini polümeriseerumise tõttu ootsüüdi kortikaalses tsütoplasmas. o akrosomaaljätke - akrosomaalreaktsiooni II osas
annaabi.ee 
