· Kanepisuitsu põlemisel, võrreldes tavalise tubakaga, tekib kolm korda rohkem kantserogeenset (vähkitekitavat) tõrva ja viis korda rohkem mürgist süsinikmonooksiidi.. · 90% narkosõltlastest alustasid kanepist. Seega on kanep aste kangemate narkootikumide juurde. · 10 päeva pärast kanepi suitsetamist on sperma hulk meestel vähenenud poole võrra. Kanepi mõju all valminud spermatosoide nimetatakse läbipõlemissündroomiga spermatosoidideks. See tähendab, et nad käituvad närviliselt ega ole huvitatud munaraku viljastamisest. · THC hävitab mutanteerunud ning surevaid rakke (näiteks kasvaja- ning vähirakud), samal ajal parandades terveid rakke. · Kanep püsib uriinis ühekordsel kasutamisel 3 päeva, pikaajalisel ja pideval tarvitamisel kuni kuu. 8
esineb õhuke sidekoeline proopia. Väänilise tuubuli sein koosneb sidekoelisest proopriast ja spermatogeensest epiteelist (epiteeli moodustavad isassugurakkude erinevaid arenguvormid). Kõige alumises reas paiknevad spermatogoonid (lähterakud), mis paljunevad mitootiliselt. Järgmises reas paiknevad prim. spermatotsüüdid (epiteeli suurimad rakud). Prim jagunevad meiootiliselt, tekivad sek. spermatotsüüdid ja seejärel spermatiidid. Spermiogeneesi käigus muutuvad spermatiidid spermatosoidideks. Lisaks on epiteelis Sertoli rakud (tugirakud). Torukestevahelises sidekoes asuvad testosterooli tootvad Leidigy rakud. 66. Seemnejuha. Seemnejuha (ductus deferens) pumpab spermatosoidid munandimanusest kusitisse. Seemnejuha valendik on tähekujuline, sest limaskest on pikikurruline. Limaskesta katab prismaatiline epiteel, mille alla jääb proopria. Epiteelis võivad paikneda ka basaalrakud. Limaskestale järgneb paks lihaskest, mis on hästi arenenud ja koosneb silelihaskoest
spermatotsüüdid ja seejärel spermatiidid Sekundaarsed spermatotsüüdid on preparaadis raskesti tabatavad: jagunevad spermatiidideks praktiliselt ilma interfaasita – igast primaasest spermatotsüüdist moodustub kaks sekundaarset spermatotsüüti, igast sekundaarsest kaks spermatiidi Spermatiidid on väiksed rakud mis enam ei jagune, vaid muutuvad spermiogeneesi käigus spermatosoidideks Spermatosoidid epiteelis kõige valendikupoolsemad rakud Peale spermatogeense rea rakkude leidub spermatogeenses epiteelis veel tugirakke e sustentotsüüte (Sertoli rakud) Tsütoplasmarohked, rakud ulatuvad basaalmembraanilt valendikuni, pikliku kujuga tuum ja eristatav tuumake SPERMATOSOIDI EHITUS Valminud spermis eristatakse pead, kaela ja saba – saba jaguneb vaheosaks, põhiosaks ja lõpposaks
Spermatogenees algab meestel puberteedi eas ning toimub seejärel pidevalt. Meioosieelsed rakud jagunevad mitoosi teel kuni diferentseeruvad primaarseteks spermatotsüütideks. Primaarsed spermatotsüüdid läbivad esimese meioosi, mille tulemusena moodustuvad sekundaarsed spermatotsüüdid. Pärast teist meiootilist jagunemist on igast primaarsest spermatotsüüdist moodustunud neli haploidset spermatiidi. Spermatiidid diferentseeruvad küpseteks seemnerakkudeks spermatosoidideks. Arenevad seemnerakud jäävad meioosi käigus üksteisega tsütoplasma sildade kaudu ühendatuks seni, kuni neist arenevad spermatosoidid. Spermatogeneesi käigus kaotavad rakud tsütoplasmat. Munaraku viljastamisel seondub seemneraku pea munarakku ümbritseva kestaga, mida nimetatakse zona pellucida. See kest sisaldab erinevaid glükoproteiine, mis seonduvad seemnerakuga spetsiifiliselt, eristades sama liigi seemnerakke võõraste liikide seemnerakkudest
spermatiidid (muutuvad spermiogeneesi käigus liikumisvõimelisteks sabaga varustatud spermideks) 4 haploidset spermatiidi! Primaarne spermatootsüüt reduktsioonjagunemine 2 (1n) sekundaarset spermatotsüüt 13. Spermiogenees e transformatsioon Spermatogeneesi lõppstaadium, mille käigus ümarad ümarad spermatiiidid muunduvad väänilistes seemnetorukesetes liikumisvõimelisteks sabaga varustatud piklikeks spermideks e spermatosoidideks => spermiogenees. Valmistab spermi ette munaga kohtumiseks. Spermi peasoas: Golgi aparaadist akrosoom e tippkehake, katab tuuma. Akrosoomi vesiikul täidetud ensüümidega, mis on vajalikud munarakuni jõudmiseks. Tekib mitokondriaalne ümbris. Distaalsest tsentrioolist kasvab välja aksoneem, hakkab moodustuma vibur; Spermi tuum lamendub ja kondenseerub, üleliigne tsütoplasma eemaldatakse moodustub mitokondriaalne ümbris.