Spermid: → varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid → DNA on tihedalt kokku pakitud → peas esinevad lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks Spermatogenees – spermide areng → moodustuvad munandite väänilistes torukestes → spermatogoonid (spermide eellasrakk) jagunevad mitoosi teel kaheks erinevaks spermatogooniks. → esimesed jäävad spermatogoonideks ega arene edasi, nendest areneb edasi teisi spermatogeene → teised spermatogoonid jagunevad meioosi teel edasi ning moodustavad haploidsed seemnerakud ehk spermid → igast spermatogoonist moodustub 4 spermi. → pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril → spermide küpsemine kestab umbes 10 nädalat. → liiguvad munandimanustesse, seal on spermid 2-3 nädalat.
ORGANISMI KUJUNEMINE Uue inimese areng algab hetkest, kui isas- ja emassuguraku kokkusulandumisel tekib viljastatud munarakk. Viljastatud munaraku jagunemisel saavad naise emakas alguse ja alustavad toimimist kõik uue inimese keharakud, koed, organid ja organsüsteemid. Nii seemne- kui munarakkude areng algab tüvirakkudest looteea varases etapis. Spermatogenees mehe puhul nimetatakse looteeas rebukotist arenevaid tüvirakke algseemnerakkudeks e spermatogoonideks. Suguküpsuse saabudes algab algseemnerakkude meiootiline jagunemine, mille käigus ühest primaarsest spermatotsüüdist tekib rakutuuma kaheetapilise jagunemise käigus neli haploidse kromosoomistikuga spermatiidi. Ühe seemneraku küpsemise protsess võtab 64-72 päeva. Oogenees algab looteeas primitiivsete suguraku algmete rändamisega rebukotist munasarjadesse. Algmunarakud e oogoonid ning nende tütarrakud primaarsed ootsüüdid paigutuvad munasarja
Loote Sertoli rakud toodavad anti-Mülleri hormooni (AMH), mis takistab Mülleri juha (millest emaslootes arenevad munajuha, emakas, emakakael ja osa vagiinast) arengut. Tsöloomi epiteelist ja gonaadi- mesonefrose piiri rakkudest (gonad-mesonefros border cells) tekivad Leydig`i rakud, mis hakkavad tootma testosterooni, põhjustades loote maskuliniseerumise. Paralleelselt testiste tekkega XY-indiviidis diferentseeruvad ürgsed idurakud pre-spermatogoonideks, mis prolifereeruvad ja liiguvad mitoosiaresti. Loote hilisemas arengus (inimesel ~16 nädalal) arenevad mesonefrose torukestest viimajuhakesed, mis ühinevad läbi munandivõrgu munandiväätidega ning Wolffi juhaga. Wolffi juha algusosa ja mesonefrose torukesed moodustavad munandimanuse (epidiidium), ülejäänud Wolffi juhast kujuneb seemnejuha (vas deferens), seemnepõikesed. Seemnetorukesed moodustavad testise parenhüümi