Minumeelest on Suits üks nendest, kes sai millestki nii koletust inspiratsiooni ning lõi midagi kaunist ning lugemisväärset. Lugedes tema luulet on selge, et inspiratsioonitulv oli temal sõjaajal kõrge. Osadest luuletustest jääb lausa mulje nagu ta oleks sõda oodanud. Hirmsatest olukordadest elus on lihtsam kirjutada, kui kõigest heast ja keskpärasest. Kirjutama panevad hirm ja armastus ning kui ühte võtta ei olnud, tuli teisele lootma jääda. Need on ilmselgelt kõigest minu spekuleerimised, kuid ma ei imestaks, kui ka kellelgi teisel tekivad sarnased mõtted lugedes Suitsu luuletusi. „Me seisame kahe riigi väraval: See üks on pimedus ja teine valgus. Me, noored, ootame pilgul säraval: Nüüd see ligineb: lõpp ja algus! Viimaks ometi!“
Islami maailmast pärinevad ka esimesed allergoloogia ja immunoloogia alused. Allergilise astma avastamist omistatakse Razile, kes oli ka esimene allergiate ja immuunsüsteemi kohta kirjutanud arst. Ta kirjeldas allergilise nohu hooajalist esinemist ja oli ka esimene, kes sai aru palaviku kui keha loomuliku kaitsemehhanismi loomusest. Islami maailmast pärineb ka rõugete vastu pookimine. Ühed esmased spekuleerimised mikroorganismidest pärinevad samuti moslemi arstidelt, aga nende olemasolu tõendati alles pärast mikroskoopi leiutamist. Kui must surm 14. sajandil Ibeeria poolsaarele levis, siis Ibn Khatima arvas, et nakkushaigused on põhjustatud väikestest kehadest, mis inimese keha sisse lähevad ja haigust põhjustavad. Ka üks teine samaaja arst, Ibn al-Khatib, avaldas sellekohast arvamust. Nimelt ta täheldas, et haigeks jäävad need kes
seadustesse sisse parandus ja kuulutada julm ja halastamatu võitlus olemasolu eest liigseks. Selline keskmine sakslane kuulab meeleldi, kui temale tõestatakse, et planeedi isandaks võib saada ilma raske tööta, lihtsalt "mittemidagitehes" abil. On vaja tingimata kõigest jõust alla kriipsutada: iga sisemine koloniseerimine Saksamaal peab omama esmajärje-korras ülesannet kõrvaldada vaid teatud sotsiaalsed pahed ja kõigepealt kaotama igasugused spekuleerimised maaga, ent mitte kunagi pole sisemine koloniseerimine võimeline tagama meie rahvuse tulevikku ilma uute territoriaalsete omandamisteta. Kui me hakkame käituma teisiti, siis lühikese aja jooksul ammutame me tühjaks mitte ainult oma maade territoo-riumid, vaid ka meie jõud üldse. Lõpuks on vaja silmas pidada veel järgmist. Sisemise koloniseerimise poliitika viib selleni, et antud rahvas toidab end väga väikese maa