Börsil on ka spekuleerijad, spekulatiivsete tehingutega loodetakse teenida kasumit börsikursi muutumise õigest äraarvamisest. Spekuleerijad jagatakse kahte gruppi. Esimesed (härjad) on need, kes usuvad, et väärtpaberite hinnad tõusevad ja seetõttu ostavad nad väärtpabereid kokku. Teised (karud) on veendunud, et hinnad tulevikus langevad ja seetõttu müüvad nad väärtpaberid ära, lootes need hiljem odavama hinnaga tagasi osta. Kehtib üldine seaduspära, et hoolimata rohketest spekulatiivsetest tehingutest näitab mingi ettevõtte aktsiate kurss börsil siiski küllalt objektiivselt selle ettevõtte majanduslikku olukorda.[1;174-177] Börsil kauplemisel on kõige tähtsam usaldus. Infol, mis ettevõtted peavad börsile andma, on väga suur mõju nende ettevõtete aktsia hinnale. Kui aga osa investoreid selle info varem teada saavad ja enese huvides ära kasutavad, siis seda nimetatakse siseinfo kasutamiseks ehk insaiderluseks. Et
human action and the requirements of practical reasonableness.” (Natural Law and Natural Rights, 1980, p. 12). Seega F. peab silmas hüvede tunnetamist läbi isikliku kogemuse. Järelikult peab ta seejuures olema veendunud, et selline isiklik kogemus ei ole unikaalne, st inimeste arusaamine heast ja kurjast ehk praktiline mõistlikkus (practical reasonableness) peab olema teatud mõttes universaalne. See arusaamine ei ole tuletatud faktidest (tm Hume’i giljotiin) ega spekulatiivsetest printsiipidest. See on mistahes eetikale eelnev (mõistuspärane) printsiip. “But there is no inference from fact to value. At this point in our discourse (or private meditation), inference and proof are left behind (or left until later), and the proper form of discourse is: is a good, in itself, don’t you think?” Finnis juhib tähelepanu asjaolule, et praktilise arutluse loogika on erinev teoreetilisest
Strateegiaga seotud aspektid on seotud investorite, ettevõtete ja avaliku sektori kinnisvara portfelli juhtimisega. (Wernecke et al. 2004: 1) Kinnisvaratsükli juhtimist 11 saab kasutada portfelli haldamisel, turunduses ning kinnisvaraturu analüüsis. Avaliku kinnisvara juhtimisel ning ehitusturul ei oma tsüklilisus suurt mõju, rohkem tuleks arvestada sellega kinnisvara finantseerimisel ja projektide arendusel. Kui investorid lähtuvad spekulatiivsetest aspektidest ega arvesta ajalisest nihkest tingitud mõjudega, aitavad nad kaasa protsüklilisuse tekkimisele. Selleks, et hinnata juhtimisotsuste mõju kinnisvaraturu arengule, on tarvis mõista erinevate osapoolte käitumist tsükli erinevates faasides. Tsükkel koosneb enamasti kahest etapist – tõusust ja langusest, mida eraldavad teineteisest tsükli hari ja põhi. Iga tsükkel algab tõusuperioodiga ja lõpeb langusperioodiga (vt joonis 3)
annaabi.ee 
