pigem lühiajaliselt tulu aktsiakursi muutustelt. Kohati võib teda nimetada õnnemängija - lühiajalised huvid - ennustab käänupunkte ja müüb aktsiaid enne seda, kui jõuab teise käänupunktini. Kuigi õnnemäng ei pruugi õnnestuda, on spekulantide eesmärgiks teenida aktsiahindade lühiajalistelt kõikumistelt vaheraha. Praktikas siiski loevad teadmised ning on väga palju pikaajaliselt edukaid kauplejaid ja teisi nö spekulante, mistõttu see nende jaoks ei ole väga õnnemäng. Manipulaator isik, kes turul mingis mõttes monopoolses seisundis, mistõttu ta on suuteline omatahtsi aktsiakurssi kõigutama. Tema eesmärgiks on luua väärkujutlus hinnatrendi muutumisest ning võita raha teiste arvelt. 5. Kas manipulaatori tegevus väärtpaberiturul on utilitaarsest seisukohast eetiline või mitte? Võrreldes spekulandi tegevusega? Võrreldes investori tegevusega?
V. Lenin, N. Buhharin jt. nägid nepis suuri võimalusi, teised nagu L. Trotski, J. Preobrazenski jt. olid vastu jõukuse kasvule, nähes selles ohtu sotsialismi alustele. 1928. a. jaanuaris otsustati kasutama hakata survemeetodeid. Taas mindi toiduainete andmise kohustusele. Viljaülejäägid, sageli ka toidu-ja seemnevili võeti ära sunniviisiliselt. Talupoegi, kes püüdsid vastu panna, hakati karistama kui spekulante. Siitpeale said administratiiv-repressiivsed meetodid majanduslike ja poliitiliste probleemide lahendamisel reegliks ning leidsid üha ulatuslikumat kasutamist. Järgneva 2-3 aasta jooksul lõhuti NSV Liidus kogu uue majanduspoliitika süsteem ning mindi üle administratiiv-bürokraatlikule sotsialismimudelile. Olulisemad muudatused seisnesid järgnevas: 1) lõpetati majanduse regulatsioon turusuhete ja vabalt konverteeritava rubla abil; 2) alustati forsseeritud
edukate kinnisvaraturul tegutsejate käitumist, ning kelle tegevus on ajendatud tsüklilisusest. Aitavad kaasa kinnisvaramulli tekkimisele; 2) Mänguri mentaliteet – uskumus, et arendaja või investor suudab olla eelmistest edukam; 3) Liigse enesekindluse mentaliteet – iga investor või arendaja usub oma projekti suuremasse edusse, vaatamata turult tulevate negatiivsete signaalide poole. Kui turul ei oleks spekulante ning tarbijate otsused põhineksid ratsionaalsetel ootustel, siis sellises turu tasakaalus mulle ei tekiks (Tirole 1985: 1513-1516). Sellest võib järeldada, et kinnisvara hinnamull tekib informatsiooni asümmeetria tingimustes, kus turuosalised ei oma piisavas koguses ja hea kvaliteediga infot. Mulli kindlakstegemine on aga küllaltki keeruline, kuna andmed võivad olla erinevates andmebaasides erinevad ning sageli ka ebapiisavad või ebatäpsed, vastupidiselt aktsiatele ja väärtpaberitele