2. Ergastatud molekuli eluiga on 10-8 – 10-9 s 3. Relakseerumisel muutub ergastav energia tavaliselt soojusenergiaks M* → M + soojus Samas võib see olla ka mõni fotokeemiline protsess (lagunemine) või fluorestsents/fosforestsents 18. Seletage, miks riboflaviini lahus on kollast värvi Riboflaviin peegeldab nähtavat valgust kollasele värvusele vastavatel lainepikkustel. Lainepikkused u 300-500 nm absorbeeruvad (neelduvad). 19. Kvantitatiivne analüüs spektrofotomeetrias ● Õige lainepikkuse valimine - valitakse lainepikkus, mille juures neelduvus on max.(meetodi maksimaalne tundlikkus). ● Solvent - uuritavas proovis ja tühiproovis sama. ● Küvetid - sõltuvalt lainepikkusest peab olema valitud õige küvett. Kristallpuhtad. ● Sõltuvus A ja kontsentratsiooni vahel - välisstandardi meetod (kalibreerimisgraafik). 20.Aatomspektroskoopia põhimõte Mõõdetakse vabade aatomite vastasmõju EM kiirgusega.
kihis on võrdeline esialgse valguse intensiivsusega P0 ja kiirgust neelavate osakeste kontsentratsiooniga. 12.UV-Vis spektromeetri ehitus Lambid - deuteeriumlamp (160-375nm) spekter tekib deuteeriumi elektrilisel ergastamisel; ergastatud molekul dissotsieerub vabastades UV footoni. Volframlamp (320-2500nm) 13.Kuidas tekib absorptsiooni spekter 14. Seletage, miks riboflaviini lahus on kollast värvi 15. Kvantitatiivne analüüs spektrofotomeetrias Tuleb valida õige: Lainepikkus - mille juures neelduvus on maksimaalne => saavutatakse maksimaalne tundlikus. Solvent - peab olema sama nii uuritavas kui ka tühiproovis. Küvetid - peab valima õige küvetti vastavalt lahusele. Kasutatakse sõltuvust absorptsiooni ja kontsentratsiooni vahel kasutades välisstandardi meetodit ehk ehitatakse kalibreerimisgraafik. 16.Aatomspektroskoopia põhimõte Mõõdetakse vabade aatomite vastasmõju elektromagnetilise kiirgusega:
I=Io*e-kcl D=log Io/I I neelava kihi läbinud kiirgus e - logaritmalus k kiirguse neeldumiskoefitsient neeldumisjoone keskel c neelava komponendi kontsentratsioon l neelava kihi läbimõõt Mõõtmist mõjutab ionisatsioon: ioonide kiirgamisvõime ja ioonide võime neelata kiirgust erineb aatomite omast, keemiliste ühendite teke, mitteselektiivne neeldumine. Lõpptulemuse saame, nagu spektrofotomeetrias, kasutades kas standardaineid, tehes kalibratsioonigraafiku (3 standardit, uuritav proov jääb standardite keskele). Sobib kitsaks rakenduseks, kuid selles väga spetsiifiline. 3.KROMATOGRAAFIA Esmalt kujutas Mihhail Tswett, 1903 aastal lahutas komponentideks taimseid värvipigmente, mis kolonnil oleval sorbendil moodustasid erineva värvusega tsoone. Krom.lahutamisel jaotuvad segu komponendid kahe faasu vahel, millest üks on liikumatu (suur eripind-
annaabi.ee 
