tööreaktiivi+loksutasin ühtlase kontsentratsiooni saamiseks 13. Hoian katseklaasi 20 minutit toatemperatuuril, et teooria osas kirjeldatud reaktsioonid jõuaksid toimuda, mille tulemusena glükoosi sisaldavad lahused värvuvad tekkiva K-heksatsüanoferraat (II) toimel kollaseks. 14. Mõõtsin spektrofotomeetriaga lahuste optiliste tiheduste väärtused (=410 nm). Võrdlahusena kasutasin destilleeritud vett. KATSE TULEMUSED JA ANALÜÜS: Optiline tihedus Korrigeeritud Glükoosi sisaldus (ABS) optilise tiheduse (mg/ml) väärtused (D) Katseklaas 1 0,065 0 (nullproov) dest
4. Uurida, kas aine värv on mono või polükroomne kasutades spektrinäitu. Lahused: HCL, Na karbonaat, dest. vesi, indikaatorid ff ja mp Töö käik 1. Lahuste valmistamine Esimene lahus- Na2CO3 Teine lahus - Na2CO3 juurde lisada 3-4 tilka ff-i Kolmas lahus- Na2CO3 ja ff segu tiitrida üle HCl Neljas lahus- Na2CO3 juurde lisage 2-3 tilka mp Viies lahus- Na2CO3 ja mp segu tiitrida üle HC 2. Spektrofotomeetrilised mõõtmised Saadud lahuste neeldumisspektrite mõõtmine spektrofotomeetriaga. Lahus: Na2CO3 Lahuse värv: värvitu Neeldumismaksimum, nm: puudub Absorbeeriv värvus: puudub Lahus: Na2CO3+ff Lahuse värvus: lilla Neeldumismaksimum, nm: 552nm, 1.849 ABS Absorbeeriv värvus: roheline Lahus: Na2CO3+ff+HCl üle Lahuse värvus: värvitu Neeldumismaksimum, nm: puudub Absorbeeriv värvus: puudub Lahus: Na2CO3+mp Lahuse värvus: kollane Neeldumismaksimum, nm: 430nm, 0,734 ABS Absorbeeriv värvus: violetne Lahus: Na2CO3+mp+HCl
Järeldus: Porgandis sisaldub põhilise karotenoidina lükopeen. Selle sisaldus minu katses selgus, et oli . Kirjanduse allikail esineb lükopeeni peamiselt punastes köögi- ja puuviljades, nagu tomat, arbuus ja punane paprika. Porgandis kui oranzi värvusega köögivili, sisaldub enim ja karoteen ning krüptoksantiin.1 Seega minu katse ei käi täielikult kooskõlas teooriaga. Antud katse oli mitmeetapiline, mis võis sisse tuua ka vea katsesse ning samuti oli see minu esimene kokkupuude spektrofotomeetriaga. 1 Fütotoitainete leidumine taimede värvuse järgi, Toitumine.ee (http://www.toitumine.ee/public/Document2.pdf)
150. Milleks saab IR spektroskoopiat kasutada? Millist informatsiooni on võimalik IR spektrist saada molekuli ehituse kohta? Kasutada saab IR spektroskoopiat nt funktsionaalrühmade kindlakstegemiseks, kvalitatiivseks analüüsiks. IR spektrist saame infot selle kohta, millised sidemed molekulis esinevad, kas on kordne side jne. Võtmeaspektid: IR kiirgust neelavad peaaegu kõik molekulid. Molekulide spektrijooned on küllaltki laiad Sarnaselt UV-Vis spektrofotomeetriaga on ka siin kattumine probleemiks. Siiski jooned on siin kitsamad ja identifitseerimisel pole meil täpse joone intensiivsuse teadmine tarvilik. Enamus lahusteid neelab rohkemal või vähemal määral IR kiirgust. Meetod ei sobi vesilahuste jaoks Vesi neelab IR kiirgust; Enamus kasutatavaid materjale kardab vett. Ka enamus muid lahusteid segab. Kõige rohkem kasutatakse proovi ettevalmistamiseks: KBr tableti meetodit; Täielikku sisepeegeldust (ATR). AATOMSPEKTROSKOOPIA 151
annaabi.ee 
