Vana-Kreeka SPARTA Ajalugu ASUPAIK Sparta asus Lakoonika maakonnas Peloponnesose poolsaarel. See oli üks suuremaid maakondi Kreekas. ELANIKUD Spartalased ehk doorlased Perioigid Spartiaadid ·Vabad inimesed Heloodid ·Sparta kodanikud ( käsitöölised, ·Ei teinud tööd ·Orjad,puudusid õigused kaupmehed jne) ·Valitsesid riiki ·Ei osalenud ·Töötasid põldudel riigi valitsemises ·Teenisid aega sõjaväes RIIGIKORD Geruusia ehk 2 KUNINGAT ...
Neil oli suur võim ümbruskonna elanike üle, kuid Sparta kodanikke endid oli kõige vähem. geruusia ehk vanemate nõukogu koosne 30-st üle 60-aastased spartalasest, kes andsid kuningatele nõu. Kogu valitsemist ja ühiskonnakorda kontrollisid viis efoori, kes kontrollisid ka kuningate tegevust. Basileus oli Vana-Kreeka maakonnajuht. Nendest said hiljem kuningad (imperaatorid). Basileusteks valiti peamiselt aadlikke. Apella – ehk kõikidest spartalastest koosnev rahvakoosolek. 7. Selgita, kes või mis olid Sparta armees 1) hopliit ja 2) faalanks. Hopliit oli poliste sõdur. Raskerelvastusega jalaväelane, kelle varustusse kuulus oda, mõõk, kilp, kiiver, rinna- ja säärekaitsmed. Hopliitide lahingurivistu oli faalanks. 8. Iseloomusta spartiaadi elu eri vanuses. Kirjelda, mille poolest on pöördelised spartiaatide elus: 1) sünd; 2) seitsmes eluaasta; 3) kahekümnes eluaasta; 4) kolmekümnes eluaasta; 5) kuuekümnes aluaasta
need sõdurit olid Spartalased keda juhtis Sparta kuningas Leonidas. Nad hoidsid pärslasi kaks päeva tagasi kuni nad reedeti ja Pärslased said tänu salajast rada mööda Spartalastele seljataha. Kui sellest Spartalsed teada said saatis Leonidas osa oma väest tagasi ja jäi 300 spartiaadiga kaitsma Termopüüle. Pärslased nottisid nad kõik maha. Nende hauale püstitati hiljem lõvikujuline mälestussammas Pärslased üritamas Spartalastest läbi tungida. Leonidas Leonidasele pühendatud mälestussammas. Salamise lahing Pärsia merejõud olid kolmekordses ülekaalus 1200 laeva kreeklaste 400 vastu.. Lahingu alguses kreeklased taganesid, juhtides pärslased sügavamale tundmatutesse kitsastesse lahesoppidesse ja väinadesse, kus väikestel kreeka trireemidel oli selge eelis suurte ja kohmakate pärsia laevade üle. Siis hakkas
Nad pidid pimedusega harjuma nagu päevavalgusega, sest need, kes on sõjaväeteenistuses, ei või päevavalgel ringi käia. Lykurgos märkas ka, et need, kes pärast sööki tegelevad kehaliste harjutustega, on õitsva välimusega, terved ja tugevad; aga need, kes kehalisi harjutusi ei tee, näevad välja lõdvad, inetud ja nõrgad. [- - -] Ja mulle tundub, et ka siin ta ei eksinud. Sest pole kerge leida kedagi, kes oleks spartalastest parem – tervem või kehaliselt tugevam – sest nad harjutavad ühtaegu nii jalgu, käsi kui ka kaela. Vaprusest ja argusest Kõrgelt hinnatav on Lykurgose juures ka selleni jõudmine, et tema riigis eelistatakse väärikat surma häbiväärsele elule. Sest lähemalt vaadates selgub, et palju vähem saavad surma need, kes on vaprad, kui need, kes hirmunult põgenevad. On selge, et vaprusele järgneb ka suur kuulsus, sest kõik tahavad vapralt koos võidelda.
Millal see süsteem tekkis, me ei tea, lygyrgos tegi aga me ei ta millal, paar põlve enne messeenia sõda.Kogu selle süsteemi mõte oli tagada kontroll ulatusliku vallutatud kogukonna üle, reaktsioon meseenia tagajärgede lahendamiseks.Süsteem on kujunenud pika aja vältel. Spartalased 6 saj alguses ja keskpoolel järkjärgult allutasid oma võimule kogu peloponnosese, , lakedaimonlased ja nende liitlased.Liit sparta hegemoonia all. Korinthos kuulus sinna, olid sõltumatud spartalastest. Üks riik Argos, see ei liitunud mitte kunagi peloponnosuse liiduga, olid sparatalaste põlisvaenlased, tüli käis ühe vahepealse viljaka tasandi üle. 23.04.14 Korthinthos ja Sparta tahtsid Ateenat täielikult hävitada. Teine oligarhiline riigipööre , mahitasid Spartalased. Ateena alistamisel oligarhid ja spartalased leppisid kokku, ja kehtestada isadekord, muistne kord. 30 liikmeline komisjon isade korra
annaabi.ee 
