saavutus oli gümnastika. Kreeklasi võib pidada nüüdisaegse spordi rajajaks. Oli olemas ka hemerodroomide (kiirkäskjalad) koolitus. 4 saj.eKr kehtestati efeebia teenistus. See oli kõikidele ateenlastele kohustuslik alates 18. (16.) eluaastast ja teenistus kestis neli aastat. Füüsilist ettevalmistust korraldasid ja jälgisid pedotriibid. Sõjalised instruktorid jälgisid otseselt sõjalisi ettevalmistusi. Sparta kasvatus- arenes füüsiline kasvatus intellektuaalse ja esteetilise arvel. Spartalastelt nõuti vaprust, distsiplineeritust, suutlikust taluda valu, surmapõlgust, kiiret otsustusvõimet, tagasihoidlikkust, ükskõiksust igasuguse omandi ja varanduse suhtes. Ei välistanud lõbustusi. Kasvatus oli rajatud kiitusele ja laitusele. Spartas kasvatati lapsi väljaspool kodu ja see nõrgendas perekondlikke sidemeid. Kuni seitsmenda aastani kasvas poiss ema ja hoidjate järelvalve all. Mänguasjadeks olid kõristid, nukud, pallid, klotsid, kivikesed või ka elavad loomakesed
10 strateegi- ehk kõige tähtsamad riigiametnikud. Neid oli 10, sest võim pidi olema jaotatud. Ateena mereliit- see tekkis võitluses pärsia vastu, mis algul oli küll vabatahtlik, kuid peagi allutasid ateenalased tänu sellele liidule liitlased oma ülemvõimule, sõjaline liit, mida juhtis ateena miks, kelle vastu? Peloponnesose sõda- 431- 404 eKr, sõda, mis haaras tervet Kreekat, kuid kus ateenlased said valusalt lüüa spartalastelt Polüteism- usk paljude jumalate olemasolusse ja nende austamisse antropomorfne- jumalad, kes olid inimesetaolised nii välimuselt kui iseloomult. Kreeka religioonile iseloomulik. Olümpose mägi- sellel mäel Põhja-Kreekas elasid mütoloogia kohaselt jumalkond ehk pantheon ehk kreeklased arvasid, et seal elavad nendede jumalad altar- pühamu üks osa, kus ohverdatakse oraakel- ehk püütia ehk preestritar, kes vahendas jumala vastust
Pärsia kuninga võimu alla, millele seisid vastu ka sealsete kreeka linnade elanikud. Teisalt mõjutas Sparta ja Pärsia suhteid võitlus Aasia suurvõimu trooni pärast. Kui Dareios II surma järel (405. a.) tõusis võimule tema vanem poeg Artaxerxes, hakkas noorem poeg Kyros koguma väge venna kukutamisks. Kyros oli Peloponnesose sõja lõpuaastatel valitsenud Väike-Aasia lääneosi, sõlminud head suhted Lysandrosega ja otsis nüüd tuge spartalastelt, kes lubasid tal koguda Kreekast palgasõdureid. 401. a. võis Kyros enam kui 10000 kreeka hopliidi eesotsas (millele lisandusid arvukad Aasia väed) alustada sõjaretke Artaxerxese kukutamiseks. Kreeka palgasõdurite seas oli ka tulevane ajaloolane, Sokratese õpilane Xenophon Ateenast, kes retke sündmused tagantjärgi kirja pani, kirjutades peale selle ka põhjaliku üldkäsitluse Peloponnesose sõja lõpu ning 4. sajandi esimese poole Kreeka ajaloost
annaabi.ee 
