läinud või ta lihtsalt hindas Spartacust tema võimete poolest. Tänu seninähtamatule osavusele oli Spartacus selles pikas, üle tunni kestnud võitluses saanud vaid kolm kerget haava ning seisis üksi nelja vastase vastu. Kuigi Spartacus arvas, et ta oli kadunud, võitis ta selle võitluse, päästes ka oma sõbra, kes oli määratud ta vastaseks Crixuse. Pärast seda hakkas rahvas nõudma vabadust Spartacusele ning Sulla nõusolekul sai ta rahva kiiduavalduste saatel vabaks. Pärast vaatemängu läks Sulla Valeria juurde ning pärast armastuste avaldamist tegi Sulla Valeriale ettepaneku kuu aja pärast saada ta naiseks. 3.PEATÜKK Kolmas peatükk algab Venus Libitina trahteris, mis on pühendatud Matuse Venusele. See trahter on tõenäoliselt oma nime saanud sellest, et ta oli lihtrahva surnuaia ja välja vahel,
vabaks osta, valetas viimase peremees, et Mirza oli talle maksma läinud kakskümmed viis tuhat sestertsi. Siis soovis peremees juba viiskümmend tuhat sestertsi. Spartacus ägedust see peale. Kuid kui mõlemad osapooled maha rahunesid, siis jõuti kokkuleppele, et Mirza saab peremehe majas oma toa, kuhu ka Spartacus üheks kuuks elama tuleb, kuniks ta õe ostmiseks raha kuskilt kokku kraabib. Spartacus andis Catilinale raha tagasi ning tänas teda. Actianus pani Spartacusele ette kas juhatada tema kooli või, veel parem, vabatahtlikult müüa end uuesti gladiaatoriks. Spartacus lükkas kõik oma endise lanista ettepanekud kindlalt tagasi. Vahepeal oli Trebonius, kellele Spartacus oli armsaks saanud, asunud väga energiliselt Mirza saatust korraldama. Et ta oli Quitus Hortensiuse lähedane sõber, läks tal korda soovitada Hortensiuse õele Valeriale osta Mirza ja võtta ta orjataride hulka. Valeria ei keeldunud tütarlapse omandamisest
panna isegi hästi organiseeritud väeüksused. Nii hakkas ta vallutama ja röövima väikesi linnu. Ülestõusnud külvasid kõikjale kaost ning surma. Kuid orjad ning vaene maa- ning linnarahvas võttis Spartacust vastu mitte vallutaja, vaid vabastajana. Rooma oli murelik millised abinõusid võtta tarvitusele? Rooma pani välja võimsa maakaitseväe. Spartacusel oli aga eelis, teda toetasid kohalikud elanikud, kes teadsid igasuguseid teid ja radu. See oli Spartacusele tema taktikas suureks abiks. Ta ründas vastaseid ootamatult ning võitis. Spartacuse väejuhitalent kasvas iga lahingu, iga võitluse käigus. Ta näitas end mitte ainult oskusliku taktiku, vaid ka kogenud strateegina. Ühel ilusal päeval, aga õnnestus vastastel Spartacuse laagrile nii oskuslikult läheneda, et nad sattusid lõksu. Olukord oli keeruline. Osalt meenutas see olukorda Vesuuvi lähistel. Otsustai jällegi salaja piiramisrõngast põgeneda ja see õnnestus.
annaabi.ee 
