see muudab neid ka lähedastemaks. Lisaks sellele palub Spartacus Morganil ühe ümbriku mingitele kahtlastele sellidele ära viia, sest tal endal ei ole väidetavalt aega. Poiss on muidugi nõus enda venda aitama, kuid pargis tabab teda üllatus. Ta vend on sidunud ennast mingisuguste pättidega, sest need tormavad Morganile kallale ja peksavad ta läbi, kuid nüüd sekkub Laura, kes teda aitab. Sellest ajast peale hakkavad nad tihedamini läbi saama. Koos käiakse isegi väljas jne. Aga Spartacusega seotud pätid ei jäta teda rahule. Lõpuks läheb asi nii kaugele, et ühel päeval kui Laura ja Morgan aega veedavad, helistab Spartacus ja kutsub teda vanasse autoromulasse endale appi. Loomulikult tormab abivalmis vend sinna, kuid kutsub kaasa ka Laura, Robini ja tolle pruudi Marianni. Romulas, aga ei lähe asi nii libedalt kui noored lootnud on. Seal kakeldakse, sõimatakse, vaieldakse ning kõige lõpusk õnnestub halbadel sellidel Laura, Robini, Spartacuse (koos tema
Spartacuse väejuhitalent kasvas iga lahingu, iga võitluse käigus. Ta näitas end mitte ainult oskusliku taktiku, vaid ka kogenud strateegina. Ühel ilusal päeval, aga õnnestus vastastel Spartacuse laagrile nii oskuslikult läheneda, et nad sattusid lõksu. Olukord oli keeruline. Osalt meenutas see olukorda Vesuuvi lähistel. Otsustai jällegi salaja piiramisrõngast põgeneda ja see õnnestus. Kuid ka ülestõusnute hulgas hakkas käärimine. Kelt Crixus, kes oli algul koos Spartacusega kandideerinud juhi kohale, soovis äkki muuta võitlustaktikat, millega Spartacus polnud nõus. Osa mässajaid oli aga nõus Crixuse ettepanekutega ja tekkiski lõhe. Viimane lahing toimus arvatavasti aastal 71 e.m.a Apuulias. Selles lahingus hukkus Spartacus. Räägitakse, et Sparatcus aimas oma lüüa saamist ette. Tuhandete kaasvõitlejate silme all tappis ta oma hobuse sõnadega: ,,Kui me võidame, saab mul olema palju hobuseid, kui aga hukkume, milleks mulle siis see üks?"
Rahunenud õe suhtes, jätkas Spartacus tegelemist mingisuguste salapäraste ja samal ajal väga tõsiste asjadega. Spartacus hakkas arvama, et Catilina ei lähe kunagi nende plaanidega kaasa. Nende plaan on näidata kõigile, et nad ei ole madalam rass, vaid samal kohal, kui kõik teised. Pärast seda, kui Spartacuse vana lanista tema tüütamise lõpetas, läksid Crixus ja Spartakus Catuluse portikuse poole, kus Catilina oli määranud kokkusaamise Spartacusega. Portikuse juures nägid nad Valeriat oma kandetoolil sõitmas. Kui ta möödus Spartacusest ei suutnud ta pilku endiselt gladiaatorilt pöörata. Hiljem tuli meeste juurde Valeria orjatas ja ütles, et Mirza ootab oma venda. Pärast seda lahkusid sõbrad. 5.PEATÜKK Spartacus ja Cirxus jõudsid Catilina juurde, kui neil kestis õhtusöök. Pärast pikka söömist Catilina ja tema seltskonnaga ja pärast pilkavaid lauseid tõusis Spartacus püsti ja
surnud, sest matustel ei lubatud kellelegi elu kinkida. Kui kõik kombetalitused olid tehtud, süütas Pompeius Suur tuleriida. Sulla urn asetati templisse, mille Sulla oli käskinud ehitada pühendusega Hercules Võitjale. Templist paigutati urn hiljem mausoleumi. Kui Spartacus Valeria juurde läks, sai ta teada, et Valeria vend Hortensius teab nende vahelisest armastusest. Valeria vandus oma vennale, et jätab Rooma kodakondsuse, oma nime ja suguvõsa, et olla Spartacusega. Valeria palus, et Spartacus temaga jääks, kuid viimane vastas talle eitavalt ning lubas tagasi tulla siis, kui kõik läbi on. · Pompeius Suur (lk 129) Rooma väejuht ja riigimees I sajandil e.m.a. Oli konsuliks, sõdis Pontose kuninga Mithridatesega, sõlmis lepingu Crassuse ja Julius Vaesariga, moodustades triumviraadi riigi valitsemiseks. Astunud hiljem Caesariga võitlusse võimu pärast, kaotas ta
annaabi.ee 
