türanniat püüti vältida seaduste täpsema üleskirjutamisega. Sparta riik Keskusega Lakoonika; ainus riik mis hõlmas kahte maakonda; spartast ei kujunenud kunagi tõelist linna, isegi siis kui spartast oli saanud tugevaim riik kreekas , koosnes selle keskus neljast suurest kindlustamata külast; Sparta ühiskonna korraldus Spartiaadid; Enamik Lakoonika elanikke olid perioigid, kes olid isiklikult vabad; Messenia alistatud elanikest said aga heloodid(õigusteta maaharijad);Sparata riigi eesotsas seisi kaks kuningat,kelle võim oli päritav; Geruusi(vanemate nõukogu); 5 efoori(kontr. Kuningate ja teiste võimukandjate tegevust); Rõhutati oma võrdsust ja ühtekuuluvust; Spartiaatide kasvatussüstem(peamine siht arendada sõjam eheomadusi); pidev füüsiline treening ; kodanikes hinnati eelkõige vaprust ja distsipliini, argust seevastu peeti ülimaks häbiks; sõjakunsti kõrgem tase; faalanks; kreeklased pidasid Spartat parimaks näiteks hästi korraldatud riigist.
Ares- sõjajumal ja Hephaistos- sepakunsti jumal, old Zeusi ja Hera pojad. Dionysos oli viljakuse, veini ja naudingute jumal ning Zeusi ja Teeba printsessi Semele poeg. Graatsiad olid Zeusi ja Eurynome tütred, keda kummardasid väiksemate jumalatena nii kreeklased kui ka roomlased. Kõige levinuma müüdi kohaselt olid nende nimed Aglaia, Euphrosyne ja Thaleia. Helena oli Zeusi ja Leda tütar. Zeus moondas end luigeks ning magas Ledaga, kes oli Sparata kuninga Tyndareose naine. Herakles, kreeka kangelane, oli Zeusi ja Teeba kuninganna Alkmene poeg. Hermes, kreeka jumalate käskjalg, oli Zeusi ja Maia poeg. Minos, Kreeta kuningas, oli Zeusi ja Tüürose kuninga Agenori tütre Europe poeg. Europel ja Zeusil oli veel kaks poega- Rhadmanthys ja Sarpedon. Muusad olid Zeusi ja titaan Mnemosyne lapsed. Muusasid2 oli kokku üheksa- Kleio (ajaloo muusa), Euterpe (lüürika muusa), Thaleia (komöödia muusa), Melpomene (tagöödia muusa),
Kujunes välja Ateena-Sparta diarhia – kahe linnriigi kaksikvõim (kaksik-hegemoonia) Kreekas. Tugevaimaks riigiks oli siiski Ateena, mis järk-järgult oli kujunemas Kreeka hegemooniks. Ateena mereliit muutus Kimoni ajal sisuliselt Ateena impeeriumiks, kus liidu liikmed säilitasid pigem autonoomia kui reaalse iseseisvuse. Kimoni imerialistlik poliitika. See teravdas vastuolusid Spartaga, eriti Periklese ajal. Peloponnesose sõda 431 – 404 Sõda toimus Ateena mereliidu ja Sparata juhitud Peloponnesose liidu vahel ülemvõimu pärast Kreekas. Sõja ajendiks oli Ateena-Korintose kaubanduskonkurents, mis sundis korintlasi Sparatalt abi paluma, seejuures motiveersisd korintlased oma palvet nimelt asjaoluga, et Ateena on muutunud liiga tugevaks ning ohustab kõigi kreeka poliste iseseisvust (anti-hegemonialism). Sõda kulges vahelduva eduga, kuid lõppes Sparta võidu ja Ateena lüüasaamisega. Kreekas kujunes välja Sparta hegemoonia. Nüüd organiseerisid
annaabi.ee 
