1960ndate alguses likvideeriti veel rida rajoone. See protsess jõudis lõpule 1965. aastal, mil 1. jaanuari seisuga on 39 rajooni asemel jäänud 15. 1965 1. jaanuar: - 15 rajooni - 6 vabariikliku alluvusega linna - 26 rajoonilise alluvusega linna - 22 alevit - 238 külanõukogu. Haldusvõimu üldiseloomustus. (EA VI, 250-256, 268-274; Tannberg 2007; Hämäläinen 2015) [L, S] Balti küsimus Kremlis 1944. aastal. Nõukogude võimu taaskehtestamine ja sovetiseerimisprotsessi käivitamine. Eesti taasvallutamine Punaarmee poolt: - 27.07.1944 – vallutati Narva - 13.08.1944 – Võru - 22.09.1944 – Tallinn. Esialgsete Kremli kavade järgi pidi Baltikumi taasokupeerimine toimuma tunduvalt varem – juba 1943. a lõpus, plaanid ei rakendud eelkõige korraliku vastupanu tõttu. Operatiivgrupid. Nende tegevus võtmetähtsusega. Kujutasid endast vähendatud koosseisuga kohalikke võimuasutusi, mis pidid Punaarmee vallutuste järel piirkonnas tegutsema hakkama
linnas. Kolhoosid ehitasid hooneid, staadione, koole jne. HALDUSVÕIMU ÜLDISELOOMUSTUS: (EA VI, 250256, 268274; S: Tannberg 2007; Hämäläinen 2015; Liivik 2015; Saueauk 2015) [L, S] Balti küsimus Kremlis 1944. aastal: 1944. aastal Baltikum vajas Moskva täiendavat institutsioon, mis kontrolliks sovetiseerimist kõigis kolmes Balti liiduvabariigis. (ÜK(b)P KK Eesti Büroo; Üleliiduline Kommunistlik bolsevike partei keskkomitee) Nõukogude võimu taaskehtestamine ja sovetiseerimisprotsessi käivitamine: Eesti taasvallutamine 1944. aastal. Loodi operatiivgrupid. Rakendati Nõukogude võistruktuuri töölerakendamine. 0.-11.09.1944- Võrus EK(b)P KK pleenum. - Esimene Nõukogude võimu põhiinstitutsiooni üritus, mis avalikkusele teada anti. Tühistati kõik Saksa ajal vastuvõetud seadusaktid ning taasjõustati kõik seadused, mis võeti vastu esimesel Nõukogude Liidu aastal. Operatiivgrupid: Moodustati Nõukogude tagalas, enne Eesti territooriumile saabumist
üleliidulise näitel rakendamine, igas rajoonis tekkis uus võimustruktuur, mis oli samal tasemel mis maakonna võim. Sõjajärgsed ümberkorraldused. Muudatused alevite ja linnade arvus - 1945 hakati valdade koosseisus olevaid asulaid ümber nimetama aleviteks. 1946 linna staatuse said Kohtla-Järve ja Kiviõli. Kehtestati NSV Liidus koehtiv alevite kolmikjaotus: töölisalev, linnatüüpi alev ja kuurortalev (Narva-Jõesuu). Külanõukogude loomine. Kui sovetiseerimisprotsessi vaadata, siis külanõukogude loomine on väga oluline, külanõukogude loomisega toodi olemasolevasse struktuuri esimene nõukogulik haldusstruktuuri üksus. See külanõukogude loomisprotsess sai alguse 1944. aasta detsembri - Eesti NSV juhtkonna ettepanek 1250 külanõukogu loomiseks. Moskvas ei oldud selle vastu, aga ei aksepteeritud seda arvu. Lõpuks jõuti pisut teistsugusele lahendusele ja loodi kokku 637 külanõukogu. 1945. aasta 4. mail - Eesti NSV ÜP seadus
annaabi.ee 
