laulu „Blue moon“. Lisaks, kasutab Rooste väljendeid soome (nt Suomessa halpaa) ja inglise keelest(nt my melancholy blues, poetry slam, luck jne), kuna talle meeldib luuletusi nendes kahes keeles lugeda, mis arvatavasti on tulnud sellest, kui ta veel Helsingis Eesti Instituudi Soome Filiaali juhatajana tegutses. Leidub ka saksakeelseid sõnu nagu glück ja wonne, ning ka ladina keelsed nimed nagu rattus norvegicus ja homo soveticus. Oma eeskujudeks peab ta Henrik Visnapuud ja Allen Ginsbergi. Viimast mainis ta ka ühes oma luuletuses, kuna tunneb end Ginsbergiga väga sarnaselt ning tema luule on talle südamelähedane (lk. 22): Loen Charles Bukowskit, kes loeb Platoni dialooge. Vahepääl Allen Ginsbergi (päevaraamatuid), kes räägib midagi lugemisest- ridagi ei suuda enam keskenduda, sest kell mu vasakul randmel hakkab rändama ründama sedasama hüplikku ebastabiilset
Samal ajal hävitati hiiglaslikke riigimajandeid luues ajalooline asustuspilt (külad) ja perifeerne infrastruktuur ning juba 1970. aastatel areng praktiliselt seiskus. Omamoodi tähendusrikas oli, et eraloomakasvatajad ja -põllupidajad, kelle kasutada oli Eestis stagnatsiooniajal alla 5% põllumajandusmaast, andsid ligi 30% kartulisaagist ning 20% piimatoodangust. Venestamine 1970. aastate teisel poolel tugevnes venestamissurve, "ühtse nõukogude rahva" (homo soveticus) ja kakskeelsuse propaganda. Vene keele kasutamisele ja kasutajatele anti Eestis eelisõigusi, EKP ja ENSV juhtkond vahetati välja Kremlile veelgi kuulekama vastu. Algas aktiivne vene keele kasulikkuse propaganda, mille kandvaks loosungiks kujunes kakskeelsus: täisväärtuslik inimene olevat see, kes oskab võrdselt hästi nii oma emakeelt kui ka ,,rahvastevahelise suhtlemise" keelt vene keelt. Juba lasteaias hakati
asustuspilt (külad) ja perifeerne infrastruktuur ning juba 1970. aastatel areng praktiliselt seiskus. Omamoodi tähendusrikas oli, et eraloomakasvatajad ja -põllupidajad, kelle kasutada oli Eestis stagnatsiooniajal alla 5% põllumajandusmaast, andsid ligi 30% kartulisaagist ning 20% piimatoodangust. Venestamine 1970. aastate teisel poolel tugevnes venestamissurve, "ühtse nõukogude rahva" (homo soveticus) ja kakskeelsuse propaganda. Vene keele kasutamisele ja kasutajatele anti Eestis eelisõigusi, EKP ja ENSV juhtkond vahetati välja Kremlile veelgi kuulekama vastu. Moskva propagandas "rahvaste sõpruse keeleks" tituleeritud vene keelt hakati õpetama eesti lastele juba lasteaias, eesti keele õpetamist mitte-eesti lastele ei peetud aga vajalikuks. Venestuseesmärke pidas silmas kogu kohalik kultuuri- ja hariduspoliitika, mille kaugem eesmärk oli eesti rahvusliku
annaabi.ee 
