susteemide fuusilised komponendid, tarkvara, too- ja juhtimisprotsessid, tugiuksused ja sisu ning ligipaasude haldus moodustavad uheskoos omavahel tihedalt seotud olemi sotsiotehnilise susteemi (socio-techical system). Tehnoloogilised elemendid ning sotsiaalsed suhted on tihedalt uhte poimitud. Tanapaeval oleks raske igapaevaelu
nende töö on eriti efektiivne. 6.Panganduse ergonoomika. Uuriti panga töötaja töökeskkonda. 7.Ergonoomika suurõnnetuste vältimisel. Olulist tähelepanu tuleb pöörata evakuatsiooniprobleemidele, tulekahjudetektoritele, häireolukorra automaatsele juhtimisele, terrorismivastastele abinõudele, mis on kõige keerukam, kuna raske on ette kujutada kõiki terroriakte. 8.Makroergonoomika. Mitu autorit käsitlesid makroergonoomika rakendusi linna sotsiotehnilise organisatsiooni parandamise võimaluste otsinguil. 9.Osalusergonoomika. Ehitustöö nõuab sageli suuri füüsilisi pingutusi. Sellele vaatamata on käsitsitöö ergonoomikast olulisem probleemide lahendamine ja ka kasutajate osavõtt ergonoomilistest uuringutest (osalusergonoomika).
Eeskätt vaadeldi makroergonoomilist aspekti, liiklussüsteemide suuri muutusi seoses intelligentsete transpordisüsteemide tulekuga: digitaalseid kaarte, liiklusvahenditesse sisse integreeritud info- ja kontrollsüsteeme, andmebaase, liikluse jälgimist ja juhtimist. Eesmärk oli suurendada ohutust, ka produktiivsust ja kvaliteeti. Muutub transpordiameti roll, kes peab võtma arvesse uue tehnoloogia levikut ja selle ohutuse probleeme. Mitu autorit käsitlesid makroergonoomika rakendusi linna sotsiotehnilise organisatsiooni parandamise võimaluste otsinguil. Põhjalikud uuringud on tehtud Ameerika Ühendriikide Bridgepordi linnas. Laialdaselt kasutati tänapäevaseid aktiivse õppimise meetodeid, et äritegevus ja tööstus vastaksid tervikliku kvaliteedijuhtimise nõuetele. Osalusergonoomika De Jong jt Hollandi teadlased (1997) uurisid ergonoomilise innovatsiooni evitamist ehituses. Ehitustöö nõuab sageli suuri füüsilisi pingutusi. Sellele vaatamata on käsitsitöö ergonoomikast
annaabi.ee 
