usuvad, on ka päriselt olemas, vaid pigem seda, kuidas inimesed käituvad, hakkama saavad jne. Seisukoht, et asjad pole need, mis nad näivad. Religioonisotsioloogia vahenditega on võimalik uurida jumala sotsiaalseid representatsioone ja nende mõju inimkäitumisele. Usu sisu eriti ei uurita. Teoloogilised argumendid jäetakse välja. Vaimse sfääri tunnetamine ei ole praeguste vahenditega võimalik. Metodoloogiline agnostitsism. Aga: ka sotsioloogidel on oma tõekspidamised ja usk, mis on teadvustamata. Teaduse liikumapanevaks jõuks on kahtlemine. Üheks uurimismeetodiks on enesestmõistetavuste kohta pärimine (kuidas on ühed või teised sotsiaalsed konstruktid loodud?) Kas uususundid teevad ajupesu? Mis juhtub imetervenemise ajal? Kahtlus -> tuleb uurida. Üleolev intellektuaalne vaatenurk, hukkamõistev suurkiriklik seisukoht, skandaali- maiguline meedia, hüsteeriline antikultuslik liikumine, sektiliikmete ülistav suhtumine -
Sotsioloogiline kujutlus põhineb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitluste erinevusel. Sotsioloogid uurivad, kuidas isiklikud probleemid muutuvad ühiskondlikeks. Sotsioloogiline kujutlus juhib tähelepanu 3 küsimusele: kuidas lahterdatakse tegevusi teatud ühiskonnas, kus asub see ühiskond inimajaloos ja milliseid mehi ja naisi see ühiskond toodab. 1.4. Millele viitab ja mida tähendab sõnapaar «sotsioloogiline vaatekoht»? Sotsioloogidel on oma terminid ja teoreetilised lähenemised (vahendid ja tööriistad). Igasugune lähenemine on vaatekoht. Sotsioloogilist vaatekohta iseloomustavad peamised tunnused: huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu, rõhk inimkäitumise kontekstil, tähendus tekib sotsiaalsest interaktsioonist, rõhk ühiskonnal ja indiviididevahelistel suhetel. Sotsioloogiline lähenemine eeldab, et on olemas kollektiivne tegevus, mida saab uurida. 1.5
küsima, millist môju omab sport tegelikult. Kas mängija, kes käitub ausalt 24 spordiväljakul on aus ka igapäevases elus? Kas aktiivne sportimine aitab edukamalt toime tulla ka igapäevases elus ja töös? Kas sotsiaalne staatus, mis on saavutatud spordis, kandub üle ka väljaspoolsesse ellu? Kas sport vôib aidata ka sotsiaalsel edasijôudmisel? Nendele küsimustele puudub spordi sotsioloogidel veel täpne vastus. "Sportlaslikkus vôi spordimehelikkus" on kahtlemata tunginud ka mitmetesse teistesse sotsiaalsetesse valdkondadesse. Tüüpiliste spordi terminite kasutamine poliitikas ei ole samuti vôöras. Sport on saanud käitumise orientatsiooni mudeliks, mida on tunnustatud ka kaugel väljaspool sporti. Nii on tööstuses kasutusel mitmed spordist tulnud käitumise mudeli (saavutusvöime, vöistlusmoment)
annaabi.ee 
