Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Sotsioloogilise kujutlus tähendab seda, et isiklik ja ühiskondlik kogemus on olemuselt erinevad 11. Mesosotsioloogia tähistab keskastme sotsioloogiat 12. Inimelu kostrueeritakse sotsiaalselt tõlgendamise abil 13. Metasotsioloogia uurib sotsioloogiat spetsiifilise teadusena 14. Elton Mayo kohaselt peab sotsioloogias kasutama oma erilisi uurimismeetodeid 15. Positiivne arenguetapp tähistab Auguste Comte väitel sotsioloogia tekkimist iseseisva teadusena 16. Auguste Comte kirjutab kolmest teaduse arenguetapist.
Sotsioloogia uurimisobjektiks on sotsiaalsed faktid omandab uue näo -seoses süveneva tööjaotusega ja (elanike arv riigis, riigikord, religioon ...). Sotsiaalsed inimeste vaheliste erinevuste suurenemisega ei suuda faktid on üksikindiviidist sõltumatud nähtused -nad pole "jumala religioon" enam ühiskonda koos hoida ja selle kellegi konkreetse poolt loodud, vaid on pigem paljude asemele peab tulema "inimese religioon", selline inimeste ühislooming.
Sotsioloogia ülesanne on inimese sotsiaalse tegevuse mõistev tõlgendamine. Mida peab uurima mõistev sotsioloogia? sotsioloogia ülesandeks on inimeste sotsiaalse tegevuse mõistev tõlgendamine (Weberi järgi) Mida tähendab Max Weberi kohaselt ideaaltüüp ning milleks on seda vaja kasutada sotsioloogias? Ideaaltüübid: fenomeni omadustest üldistamise teel saadud tüüp, millega igal üksikjuhtumi omadused ei pea vastama.
Sotsioloogias on võimalik tegeleda ainult korduvate nähtustega. Peamised protsessid: • Kordamine kui imiteerimine; matkimise seadused – liikumine seestpoolt väljapoole, liikumine kõrgematelt vormidelt madalamatele – kõigepealt tegeletakse enda ideedega; kõrgemalt madalamale – kultuuri elemendid on pärit kõrgematel positsioonidel olevatelt isikutelt või paremini arenenud ühiskondadest.
Sotsioloogiline põhjendus – kõik peavad tööd • õpilaste käest, mis nendel seljas küsimustele, kirjutavad uut tegema, mäng aktiviseerib õpilasi, nendel on on, kirjutab riieteesemete materjali endale vihikusse huvitav, mis asub kastis, mis pildi nad võtavad toetamine, julgustamine nimetusi tahvli peale − Eesmärgid – aktiivse tegevuse loomine lastele, • uue info eesti ja vene keeles.
Sotsioloogia uurimisobjektiks on mitte inimene, vaid väli, st suhteliselt autonoomne sotsiaalne ruum, kus kehtivad oma “mängureeglid”, mis dikteerivad väljal tegutsevate inimeste ehk “sotsiaalsete agentide” käitumist. Iga sotsiaalse agendi seisukohad ja käitumine kujunevad konkreetse välja sotsiaalsete struktuuride ja tema sisemiste mentaalsete struktuuride (habitus’e) interaktsioonis.
Sotsioloogiline – üh struktuuri ja valitsemisviisi uuriv, psühhoanalüütiline – inimese alateadvust ja teadvust ühendav, semiootiline – eri tähendusi kandev, ka kunstis jpm. Arhetüüp (kr arche – algus + typos – kuju) on kultuuri algkuju, mida areng teatud tingimustes jäljendab ja teisendab, nii et põhisisu säilib.
Sotsioloogilise aluspõhjaga – teemad, mis sobivad mingitele sotsiaalsetele gruppidele (naised, mehed, vanad, noored). Mängud – varjatud pöördumiste seeria, mis kulgeb hästimääratletud tulemusele, kusjuures suure tõenäosusega üks pool prognoosib paremini, trikiga varustatud pöördumisteseeria, millega üks tõmbab teise lõksu.
Sotsioloogias on vaja seega eristada isiklikest kogemustest, mis on eraasjad ja piirduvad igapäevaelu asjadega, ühiskondlikud kogemused, mis asuvad üksikindiviidi kontrolli alt väljas, kuid kokkuvõttes mõjutavad igapäevast elu. JOONIS 1. AUGUSTE COMTEAUGUSTE COMTE ELULUGU
Sotsioloogide väitel on psüühilise trauma põhjuseks eelkõige see, et naise üks suuremaid rolle on sajandite jooksul olnud emaks saamine ning kui siis emaks ei saada või ei taheta saada, ollakse häbistatud ja süümepiinades. Raseduse filosoofia ütleb, et abort on elu hävitamine.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Sotsioloogias on üheks tähtsamaks küsimuseks milline ühiskond on? Kas reaalselt koos eksisteerivate inimeste kogum või midagi sellist, mis ühendab inimesi? Kas ühiskond on midagi inimestest eraldiseisvat või nendega otseses seoses? Teadlased jagunevad kaheks: • objektivistid – rõhutavad ühiskonna väljapoolsust ehk ühiskond on inimestest eraldi • subjektivistid – ühiskonna mõtestamine algab inimeste tegevustest, käitumisest ja koostoimest.
Sotsioloogia uurimisobjektiks on sotsiaalsed faktid (elanike arv riigis, riigikord, religioon ...). Sotsiaalsed faktid on üksikindiviidist sõltumatud nähtused - nad pole kellegi konkreetse poolt loodud, vaid on pigem paljude inimeste ühislooming.
Sotsioloogias on seda nimetatud ka kolmallika meetodiks, kuid sageli kasutatakse uurimisküsimusele vastamisel ka vaid kahte eri meetodit, eeskätt kvantitatiivset ja kvalitatiivset, mis täiendavad ja tõendavad Tõlke uurimine 163
Sotsioloogilis - sotsaalpsühholoogilise suunitlusega reklaamipsühholoogia toetud sotsiaalsete hoiakute kujunemise, kinnistamise, säilimise ning kaitsmise seaduspärasustele ning inimese sotsiaalsete vajaduste arvestamisele.
Sotsioloogia funktsioonid on kirjeldavad(kas? Kui palju?); seletav või tunnetuslik; praktiline; prognoosimine; ennustamine; kriitiline funktsioon – sotsioloogia kui ühiskonna teadvustaja ja sotsiaalse reaalsuse konstrueerija.
Sotsioloogias on kasutatavad afektiivsed testid, mis on kahte liiki – võimalus välja selgitada näiteks mõne perekonnaliikme rolli perekonnas, kus eksperimenteeritavatel palutakse oma pereliikmeid joonistada.
Sotsioloog on huvitatud inimesest ja tema maailmaist, tema institutsioonidest (perekond, töö, hierarhia), tema ajaloost, tema ihadest, ja selle pärast ei ole midagi iga tema jaoks, mis on inimesega seotud.
Sotsioloogiline - riik on ühiskonnarühmade kogum, mis toimib ühiskondlike vajaduste mõjul ...  Õiguslik-riik on mingi maa-ala ja rahvaga sõltumatu üksus, mida iseloomustab avaliku võimu organisatsioon.
Sotsioloogiline käsitlus - õigus on inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduste tekstid. Õigust tuleb otsida meid übritsevatest reaalselt toimivatest sotsiaalsetest suhetest.
Sotsioloogiline kirjandusteadus – kirjandusteaduse suund, mis lähtub tõdemusest, et kirjandus peegeldab alati sotsiaalpoliitilist ja ajaloolist tegelikkust. Seega saab kirjandusnähtusi seletada ühiskonnateooriate kaudu.
Sotsioloogiline perspektiiv tähendab püüet integreerida indiviid sotsiaalsetesse praktikatesse, lähtudes seisukohast, et inimesed toimivad tegevussüsteemi raames intellektuaalsete ja füüsiliste tööriistade abil.
Sotsioloogide uuringud on näidanud, et vaestest peredest väljakasvanud lapsed on omaks võtnud oma vanemate mõttemaailma, neil puudub piisav auahnus, eneseteostustahe, loomulikult ka majanduslikud ressursid.
Sotsioloogia rajajad - klassikud: - A. Compte - K. Marx – konfliktiteoreetilise suuna rajaja - E. Durkheim – funktsionalistliku teoreetilise suuna rajaja - M. Weber – interaktsionalistliku suuna rajaja
Sotsioloogiline - kirjeldav lähenemine: väidetakse, et ühiskonda mõjutavad mingid kindlad objektiivsed või subjektiivsed asjaolud, ning meie võimuses ei ole seda põhimõtteliselt muuta.
Sotsioloogiline seletus - emotsionaalsed ja käitumisprobleemid on alati seotud teiste inimeste käitumisega, st, et mingi käitumisakt või sõna võib lapsel vallandada probleemse käitumise.
Sotsioloogiaks NIM. TEADUST, MIS UURIB INIMESE KÄITUMIST GRUPIS, HÕLMATES NII KOLLEKTIIVSEID JÕUDE KUI KA VIISE, KUIDAS INIMENE ISESEISVALT MÕTESTAQB OMA KOGEMUSI (ENESEPEEGELDUS)
Sotsioloogia ajalugu - klassikaline sotsioloogia c)Valimi representatiivsus e. esinduslikkus -näitab, kui Sotsioloogia ajaloos võib eristada 3 perioodi: hästi valim üldkogumit esindab.
Sotsioloogias eksperimenti nimetatakse eksperimentaalanalüüsiks, mille teostamiseks kasutatakse eksperimentaalse analüüsi loogikat, mille XIX sajandi keskel töötas välja inglane Mill.
Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi.
Sotsioloogide kohaselt on beebibuumi põlvkonna õppimisprotsessid esmakohal nälg tagasiside järele ja tegutse-vaata-tegutse (mitte õpi ja seejärel rakenda suhtumine)
Sotsioloogial on interaktiivne iseloom Sotsioloogia kui teadus: 1) Uurib ühiskonnas toimuvaid protsesse ühiskonnaelu erinevate valdkondade seoste kaudu.
Sotsioloogia ülesanne on inimese sotsiaalse tegevuse mõistev tõlgendamine. Mõistmine (Verstehen). Sotsiaalteadused on olemuslikult erinevad reaalteadustest.
Sotsioloogia ülesanne on selles otsuse langetamise tagamaadest aru saada või õigemini leida langetatavale otsusele õiglanepõhjendus kindlast ühiskonnas.
Sotsioloogiaga - rassiline/kultuuriline erinevus, inimeste gruppide uuringud; soolisi iseärasusi  Juhtimisega- juhtimise iseärasuste uuringud
Sotsioloogia aineks on konkreetsed moraalsed ja õiguslikud reeglid, ka seadused, kohtulahendid ja terve ühiskonna normatiivne struktuur kui selline.
Sotsioloogide näol on tegemist inimestega, kes püüavad näidata, et nende käitumine pole loogiline, seetõttu ei meeldigi sotsioloogid inimestele.
Sotsioloogia ülesandeks on oma uuringuteks kindlaks määrata, kelle või mille suhtes teatud käitumine või struktuurid on funktsionaalsed või mitte.
Sotsioloogiline – deviantsuse esimese sotsioloogilise seletuse andis E. Durkheim anoomiateoorias, mida ta kasutas suitsiidi olemuse uurimisel.
Sotsioloogiline jurisprudents on olnud üks peamisi liikumisi õiguses 20. sajandil, kritiseerides formaalset ratsionalismi õiguses, mis arenes 19. sajandil.
Sotsioloogia ajalugu - klassikaline sotsioloogia Sotsioloogia ajaloos võib eristada 3 perioodi: 1. Eelajalugu - enne sotsioloogia mõiste tekkimist
Sotsioloogia uurimisvaldkond on äärmiselt lai alates indiviidide vahelise suhtlemise analüüsist kuni globaalsete ühiskondlike protsessideni.
Sotsioloogias tähendab kommunikatsioon inimestevahelist suhtlemist, majanduses ja tehnikas aga ka infovahetust, ühendusteid.
Sotsioloogne - on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord,mitte aga seaduse tekstid.
Sotsioloogiline - on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalne suhete kord, mitte aga seaduse tekstid.
Sotsioloogia seisukohalt on norm ühiselule omane käitusmreegel, mille abil inimesed püüavad mõjutada ükstesie tegevust.
Sotsioloogias nimetatakse uskumuste süsteemiks arusaamiste kogumit elu põhiväärtustest ja elu mõttest.
Sotsioloogiline aspekt – kui pannakse toime tegu, mis ei ole teiste isikute või ühiskonna poolt aktsepteeritav;
Sotsioloogiliselt on see reaktsioon hinnang mingile teole, seda nii positiivses, kui negatiivses mõttes.
Sotsioloogiliste uuringutega on alustatud alles viimastel aastatel, nendega on tegelnud põhiliselt Võru Instituut.
Sotsioloogiline kujultus ehk oskus näha igapäevaste sündmuste taga olevaid neid mõjutavaid makroprotsesse.
Sotsioloogia tunnetusesemeks on inimühiskond – inimkoosluse pinnalt kujunenud inimestevaheliste suhete kogum.
Sotsioloogiliste uuringutega – püütakse õigusharu erinevaid sotsioloogilisi meetodeid kasutades uurida.
Sotsioloogide abi on vaja, siis kui uuritavad tulemused on valitsevale ühiskonnale kasulik.
Sotsioloogia aine on ühiskondliku kooseksistentsi ja toimimise ametlik korraldus .
Sotsioloogia ülesanne on argimõtlemise kriitika ja osutamine sotsiaalsetele suhetele.
Sotsioloogiline mudel - inimesed valivad erakonda, mis esindab nende klassi vms..
Sotsioloogias on võimalik tegeleda ainult korduvate nähtustega.
Sotsioloogide väitel on psüühilise trauma põhjuseks eelkõige see, et
Sotsioloogiline - riik on ühiskonnarühmade kogum, lähtub ühisk.
Sotsioloogiateaduse – propageeris tootmisest ja tootmisviisi rajaja.
Sotsioloogia ülesandeks on analüüsida indiviidi mõtestatud tegevust.
Sotsioloogias on traditsiooniks välja tuua kolm paradigma.
Sotsioloogile on vaimuhaigus residuaalne ehk jääkhälve.
Sotsioloogiale tähendab seda, et on religioonisotsioloog.
Sotsioloog - peab tundma matemaatikast filosoofiani.
Sotsioloogia ülesanne on selles otsuse langetamisest aru saada.
Sotsioloogial on ka eelarvamuste kummutajana suur roll.
Sotsioloogiline teooria on loogiliselt seotud väidete kogu.
Sotsioloogia ajalugu - tänapäeva sotsioloogia teooria.
Sotsioloogiline - Riik on ühiskonnarühmade kogum.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Sotsioloogiline institutsionalism - *inimene ei ole ratsionaalne otsustaja, vaid on mõjutaja; * Valikud on kultuurilised „ettemääratud“; *Instutsioonid on moraalsed ja kultuurilised käitumismallid.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Sotsioloogiline kujutlusvõime on oskus näha inimeste elu ja probleeme laiemas sotsiaalses kontekstis.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Sotsioloogiline kujutlusvõime – oskus näha inimeste elu ja probleeme laiemas sotsiaalses
Vote UP
-2
Vote DOWN
Sotsioloogiline kujutlusvõime – mõista ajaloolises kontekstis inimeste eluvõimalusi, nende tähendust ja mõju inimeste käitumisele.
Vote UP
-2
Vote DOWN
Sotsioloogiline kujutlus tähendab oskust näha igapäevaste sündmuste taga olevaid neid mõjutavaid makroprotsesse.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun