Klassiga seotud markerid mõjutavad keelelist käitumist. Keel reedab, mis klassist inimene on. Sotsiaalse klassi allelemendid on amet, eluruumi tüüp, elukoht. Kõnestiilid: on kolm stiili- igapäevane, hoolikas, formaalne. Labov: olulisim stiilimuutuse mõjur on see, kui palju inimene keskendub sellele, mida öelda ja kuidas öelda. Mida formaalsem stiil seda rohkem mõeldakse sellele, mida ja kuidas öelda. Sex/prestige pattern püsivaim tulemus, mis on leitud sotsiolingvistilistest uurimustest industriaalsetes lääneriikides. Kui naistel ja meestel on võrdne ligipääs normivormile, siis kasutavad naised normivariante rohkem kui mehed. Tulemusi: inimesed on keeleliselt rohkem mõjutatud nende keelest, kes kuuluvad nendega samasse sotsiaalsesse gruppi. Inimesed, kes on gruppi hästi integreerunud, kasutavad erinevate omadustega keelt, kui need, kes pole, sest nendele on grupi mõju väiksem. Mida tihedam on inimeste side
Sotsiaalse klassi allelemendid: amet (haridus, isa amet, sissetulek), eluruumi tüüp, elukoht. Valgekraed vs sinikr. Kõnestiilid (vabast vestlusest kuni ametliku vestluseni). Kolm põhistiili: igapäevane, hoolikas, formaalne. Labov: Olulisim stiilimuutuste mõjur on see, kui palju inimene keskendub sellele, mida öelda ja kui palju sellele, kuidas öelda. Mida formaalsem stiil, seda enam keskendutakse sellele, kuidas öelda. Sex/prestige pattern (Hudson): püsivaim tulemus, mis on leitud sotsiolingvistilistest uurimustest industriaalsetes lääneriikides. Kui naisel ja mehel võrdne juurdepääs normivormile, kasutab naine seda rohkem. Sotsiaalne võrgustik: mitmetine võrgustik, mis seob inimest teiste inimestega otseselt või kaudselt sõpruse, suguluse, naabruse, töökoha ja sealsete sotsiaalsete suhete kaudu. Võrgustiku mõju vahetu. Võrgustiku tugevus: tihedus (palju tunnevad üksteist), mitmetisus (kui tihedalt seotud) ja sagedus (suhtlemise). Tulemusi:
on seda uuritud palju mitmesuguste feministlike teooriate raames või ka laiemalt soouuringute raames (gender studies). Sotsiaalses mõttes on naiste ja meeste keelelises käitumises mitmeid erinevusi, milles eriti oluline on üks: naised kasutavad enam kõrgema staatusega, kõrgema prestiiziga 13 keelevariante kui mehed olenemata variaablist. See paistab olevat kõige püsivam tulemus, mis on leitud sotsiolingvistilistest uurimustest industriaalsetes lääneriikides. Nimetatakse seda tavaliselt sex/prestige pattern (Hudson 1996: 193). Probleeme tekitavad juhud, kui naised saavad vähem haridust kui mehed (haridus annab prestiizete vormide oskuse), kuna siis on naistel väiksem juurdepääs kõrgemalt hinnatavatele vormidele. Teiseks, naised on innovaatilisemad, võtavad kiiremini omaks keelelisi uuendusi. Seetõttu, kui uuendus läheb prestiize vormiga vastuollu, võib mõnikord
annaabi.ee 
