Seega võiks olla kolm perioodi: - lapsepõlv kui vernakulaar moodustub pere ja sõprade mõju all; - noorukiiga, kui vernakulaari normid kalduvad arenema eelmise generatsiooni normidest väljapoole, mõjuriks tihe omavaheline võrgustik; - noorem täiskasvanuiga, kui algab standardiseerumine, vähemalt neis rühmades, kes töötavad keeletundlikes töökohtades. 4. Keel ja aktsent Eraldi tuleb kõnelda aktsendist, kuna väga palju klassikalisi sotsiolingvistilisi uurimusi on tegelikult just aktsentide, st häälduserinevuste uurimused ja teiselt poolt, suurem osa leitud sotsiolektilistest erinevustest on aktsendierinevused. Murrete ajastul on igal murdel oma hääldusviis. Ajapikku tekib keeles tavaliselt üks prestiizne aktsent. Inglise keeles kujunes selleks nt Londoni ümbrus ning Cambridge ja Oxfordi hääldus, mis seostus hariduse, võimu ja mõjuga ühiskonnas. See oli keskajal
1996. a sügiseni. Valmet, Pajusalu ja TÜ teadur ning sotsiolingvistika õppejõud Tiit Hennoste olid üheskoos algatanud Emakeele Seltsi ja Tartu Ülikooli ühisprojekti ,,Eesti murdeainese süvendav kogumine" (19921995; ESi poolne projekti juht oli teadussekretär Mart Meri), mida järgnevatel aastatel juhtisid Hennoste ja Pajusalu, kes juhendasid ka mitmeid üliõpilaste murdetöid. Hennoste ja Pajusalu teaduslike huvide tõttu tõusis siis TÜs esiplaanile keele dünaamikat ja sotsiolingvistilisi mõjureid jälgiv murdeuurimine. Samuti EKIst tuli 1993. a TÜsse eesti murrete dotsendiks Ellen Niit, kes õpetas murdeaineid ja oli üliõpilaste murdetööde põhiliseks juhendajaks TÜ eesti keele õppetoolis aastatel 19931997. Järgnevatel aastatel on TÜs eesti murrete õpetamist ja uurimist juhtinud Karl Pajusalu. Niit töötas 19972002 Turu ülikoolis, aastast 2002 on jällegi TÜ eesti murrete dotsent. Oluliseks
Kasutatava keele sisus on soolised erinevused leitud. Noorukiea lõpus ja varases täiskasvanueas eelistavad mehed rääkida poliitikast, isiklikest uhkuseasjust ja sellest, mis neile teistes meeldib. Sama eagrupi naised eelistavad rääkida oma tundeist vanemate, lähedaste sõprade ja õppimisega seoses ning oma hirmudest (Rubin et al., 1980). Üldiselt näivad naised enda kohta teistele rohkem avaldavat kui mehed (Morton, 1978). Tannen (1986, 1990, 1994) on teinud sotsiolingvistilisi uuringuid meeste- naiste vestluste kohta ning järeldanud, et selles situatsioonis on tegemist kultuuridevahelise suhtlemisega. Väikesed poisid ja tüdrukud õpivad vestlemist eraldi kultuurikeskkondades oma samasoolistelt sõpradelt. Need eraldi õpitud ja erinevad vestlemisstiilid kanduvad üle ka täiskasvanuikka. Tannen arvab, et meeste- naiste erinevused kõne stiilis põhinevad eelkõige erinevatel arusaamadel suhtlemise eesmärkidest
annaabi.ee 
