inimene end identifitseerib. Mina teised. Sotsiaalsete väärtuste vahetuse teooria grupis olek annab kasu, kuid tekitab ka kulusid. Grupis olemise kasu (profit) = tasu kulud Rahulolu grupiga ja grupist sõltuvus (Kelley & Thibault 1959) kui saadav kasu on suurem, kui arvame olevat õiglase või normaalse, siis oleme rahuldatud Suhte säilitamine sõltub võrdlustaseme (CL) ja alternatiivide võrdlustaseme (CLalt) suhtest (Thibaut & Kelley 1959) Sotsiobioloogilised teooriad (nt. Bowlby, 1958)ellujäämine on tõenäolisem grupis (Baumeister ja Leary, 1995).Soodumus sideme loomiseks geneetiliselt tingitud. Optimaalse eristumise teooria (Brewer, 1991)soov tasakaalustada kuuluvusvajadust, sotsiaalset hellitust ja eristumisvajadust Grupi karakteristikud Grupi normid Käitumine Hoiakud Taju nt. Sherif 1935, 1936 autokineetilise efekti katse. Grupinormid: Kokkulepped, mida tavaliselt ei fikseerita
nimede järgi stereotüpiseerimine · Diskrimineerimine õigustamatu (unjustified) negatiivne käitumine grupi või selle liikme suhtes · Rassilised · Seksism Individuaalsed hoiakud ja diskrimineeriv käitumine Institutsionaalne praktika (ka siis, kui ei ole motiveeritud eelarvamustega), millega teatud grupi esindajale surutakse peale alluv positsioon. ·Eelarvamuste varjatud vormid Teooriad: ·Sotsiobioloogilised (Dawkins, Wilson) ·Võimukas isiksus (Adorno) ·Kultuurilised teooriad ·Patuoina teooria ·Realistliku konflikti teooria (Sherif) Eelarvamuste muutmine ·Võrdne staatus ·Isiklik tutvus ·Kontakt mittesterotüüpsetega ·Gruppidevahelise kontakti toetamine ·Ühised jõupingutused
hakkas nimetama "sooliseks valikuks" - sellele on pühendatud näiteks suurem osa tema "The Decent of Man" sisust. Nüüdseks on teemat uuritud suure põhjelikkusega ja õigem oleks seda kutsuda "valik reproduktiivse edukuse nimel". See sisaldab terve hulga eri tähendusega mehhanisme ja fenomene, sh. vanem-järeltulija konflikt, pesakonnarivaliteet, ebavõrdne vanemlik hoolitsus jm jne., k.a. probleeme, mis on ühtlasi / pigem sotsiobioloogilised. Vahe eelmises lõigus käsitletuga on selles, et tegemist on mitte elimineerimisega vaid tõelise selektsiooniga. Ja veel - rääkides terminoloogiast ei tohi korraksiki unustada, et LV nii, nagu teda nüüdisajal mõistetakse, on kaheastmeline: a) suure hulga variatsioonide produtseerimine; b) selektsioon nii või teistsuguse mehhanismi abil. Vastuolu ajalugu Alul nii D. kui teiste jaoks oli selektsiooni objektiks individuaalne organism - eks ole ju indiviid