hakati otsima ühiskonnakorraldust, mis muudaks kõik võrdseks. 6) Kes on proletaarlane? Palgatööline. 7) Miks hakati otsima ühiskonnakorda, mis oleks õiglane kõigile? See, et tehnika ning tööstuse arenedes muutusid ühed aina rikkamaks ning teised vaesemaks. Töölisklassi tingimused olid viletsad ning see näis neile ebaõiglane, nõnda hakati otsima ühiskonnakorraldust, mis muudaks kõik võrdseks, ehk vaata küsimus 5. 8) Kes olid tuntuimad sotsialismiteooria selgitajad ja levitajad? Sotsialistid-utopistid, kes sellest ideest väga sisse võetud olid. 9) Milline pidi sotsialistide-utopistide arvates olema õiglane ühiskond? Võrdne, ühisomandiga. Kõik pidanuks tegema kollektiivset tööd, eraomandit poleks olnud, ei mingeid rikkaid ega vaeseid. 10) Mille poolest erines marksism varasematest sotsialistlikest õpetustest? See põhines arusaamal, et töölisklassi ülesanne oleks rikastelt sõja ning vägivallaga
tehnoloogiate põhiseks. Marxi analüüs põhineb vaid tööl, mitte aga kasulikkusel, ignoreerides kapitali ja maa ning inimese loomuomadusi väärtuste loomisel ja tarbimisel. kapitalist maksab töölisele vähem, kui tööline kapitalisti heaks toodab Marksismi teise poole kommunistliku ühiskonna loomise idee kõige suurem viga oli ilmselt selles, et üleminekut taotleti liiga järsku ja vägivaldselt. Marksistlik- leninliku sotsialismiteooria alusel kujundatud ulatuslik sotsiaalmajanduslik eksperiment kujunes üheks inimkonna traagilisemaks läbikukkumiseks, mille käigus hukkus kümneid miljoneid inimesi ja paljud riigid paisati oma arengus kümneid aastaid tagasi.
5. Millest sõltub M. Tugan-Baranovski arvates majanduselu? 6. Kuidas esitab M. Tugan- Baranovski väärtust? Lähtub väärtuslikkuse määramisel piirkasulikkusest. Väärtuslikus on subjektiivne, üldinimlik kategooria. Pidas väärtuseks majanduslikku kulutust majandusliku eseme soetamiseks. Teeb vahet absoluutsel ehk tööväärtusel ja suhtelisel väärtusel (vahetusväärtus). Piirkasulikkus on proportsionaalne töökulutusega ehk tööväärtusega. 7. Tugan-Baranovski sotsialismiteooria. Sotsialism ei kasva välja kapitalismi vastuoludest, vaid luuakse teadlikult inimese poolt. Eesmärgiks pidi olema humanismi levitamine. Kirjutab, et käesoleval ajal on esile kerkinud riigisotsialism. Riigi tsentralisatsioon peidab endas suuri ohte. Töölised peaksid ettevõtte juhtimisest osa võtma. Sotsialism peab viima võrdsusele, kuid eesmärgiks pole mitte sotsiaalne võrdsus, vaid vabadus. Sotsialistliku ühiskonna kaks peamist eesmärki: 1
annaabi.ee 
