erivägede ja miilitsavariante, näiteks AKM, AKSU jne.) 1990 a. olid armeed varustatud ajakohaste Kalasnikovidega AK-74M. Relva eelkäijaks oli AK-47. Kasutatud on enamusi eelkäija süsteeme ja tehnilisi lahendusi. Olulised erinevused peale väiksema padrunitüübi on modifitseeritud löögi- ja päästemehhanism (lisatud 1 stabiliseeriv detail), suudmeosa ja plast-materjalist standardsalv. Relva tootsid praktiliselt kõik sotsialismibloki maad: Nõukogude Liit, Blugaaria, Hiina, Saksa DV, Ungari, Põhja-Korea, Poola, Rumeenia ja Jugoslaavia. Mihhail Timofeevich Kalasnikov Kalasnikov sündis 10. novembril 1919 aastal , Kurya külas Altai territooriumil, suures talupoja perekonnas. Peale 9-ndat eluaastat läks ta tegutsema Matai depoosse kui õpilane ja seejärel tehnilise kauplusejuahataks Turkistan-Siberi raudtee osakonda. 1938a. M. Kalasnikov kutsuti punaste armeese Kiievisse, kus ta sai tangi mehaaniku tunnistuse
1980. aastatel hakati AK-47 välja vahetama automaadiga AK-74. 1960-te lõppus ja 70-te alguses suurenes vähendatud kaliibriga relva tootmine. Eesmärgiks oli suurendada tõhusust lahingus ja operatiivseid relva omadusi. Pärast mitmeid katsetusi valiti välja kolbampulliks 5.45x39 teraskate. 1980. aastatel hakati AK-47 välja vahetama automaadiga AK-74 (Automaatrelvast toodeti ka erivägede ja miilitsavariante, näiteks AKM, AKSU jne.) Relva tootsid praktiliselt kõik sotsialismibloki maad: Nõukogude Liit, Bulgaaria, Hiina, Saksa DV, Ungari, Põhja-Korea, Poola, Rumeenia ja Jugoslaavia 3.Kirjeldus Relvast saab anda nii automaattuld kui ka sihikulist/üksiklaskudega tuld. Keskmise laskejõuga relvas kasutatakse 7,62x39 mm padrunit ning ta efektiivseks laskeulatuseks on 300 m. Relv oli võimeline välja tulistama kuni 600 lasku minutis. 5 Selle relva populaarsuse põhjuseks on konstruktsiooni kergus ja lihtsus ning
Beetle), millle tootmine algas kohe peale sõja lõppu (Põrnika nime sai ta küll alles 1960.-te teisel poolel). Lisaks Volkswagenile hakkas 1950.-il autosid tootma BMW, ent jõudis 1959 pankroti äärele. Ettevõtte päästis Herbert Quandt, kelle järeltulijad on täna seetõttu multimiljardärid. Välispoliitika Adenaueri välispoliitika nurgakiviks oli Saksa DV mittetunnustamine ja suhete arendamine USA ning Lääne-Euroopaga. Sellega määrati Liitvabariik selgelt läände ning sotsialismibloki vaenlaste hulka kuuluvaks. Novembris 1949 sõlmiti nn. Petersbergi kokkulepe, millega Liitvabariik sai Euroopa Nõukogu liikmeks ning sõlmis majandus- ja konsulaarsidemed lääneriikidega. Samuti lõpetati poolte kokkuleppel reparatsioonide maksmine, sakslased nõustusid Ruhri piirkonna üle seatud rahvusvahelise kontrolliga, jne. Sellega oli Lääne-Saksamaa tunnustatud võrdseks teiste Euroopa riikidega. USA oli huvitatud Saksamaa taasrelvastumisest (et parandada kaitset kommunismi vastu),
annaabi.ee 
