tunneb tihti tugevat kriitikat teiste suunas, halvustavat tooni ja naeruvääristust. Sellega käitumismustriga ongi ilmselt püütud rõhutada nende noorust ja sellest tulenevat uljat käitumist. 6 4. SOTSIALISEERIMINE Sotsialiseerumine on teatavasti eluaegne protsess, kogemuste ja väärstuste omandamine selleks, et inimene saaks täita oma sotsiaalseid rolle. Peategelaste näitel oleks lihtsaim viis näidata sotsialiseerimisest, desotsialiseerimisest ja resotsialiseerimisest seos kooliga. Sotsialiseerumine toimus vanemate ja übritseva keskkonna mõjul lapseeast kuni kooli minekuni, siis sai alguse desotsialiseerumine ehk tuleb loobuda mingil määral varasematest sotsialiseerumise tulemustest ning harjuda, omaks võtta uued. Järgneb koheselt resotsialiseerumine, nüüdseks lütseumi kasvandikud omandavad uusi väärtusi ja norme selleks, et täita uusi rolle kooliõpilastena. Mõjutajateks peategelaste
tundlikest teemadest kõnelema (vt Indrek Raudsepa artikkel). Teost või sündmust analüüsides tuleks ära kasutada kogu kunstiajaloo võimalusi ning kaasata töid, mille süzee või eesmärk ei pruugi olla esmajärjekorras lihtne ja tore, vaid mis esitavad moraalseid või eetilisi dilemmasid. Probleemide üle mõtlemine, arutlemine ja mitme võimaliku vaatepunkti tajumine, konteksti hindamine, eelarvamustest ja hirmudest võitu saamine on oluline osa noore inimese sotsialiseerimisest. Kunst aitab suurepäraselt elus ette tulevaid probleeme läbi mängida, nii et päriselus läheneb noor inimene probleemile juba ettevalmistatult ja avatult. Visuaalne kirjaoskus Visuaalsete kujutiste kõige olulisem funktsioon on edastada mingisugust sõnumit, tähistada mingit teadet ning teha seda retooriliselt ja esteetiliselt huvitavas vormis. Kunstis on erinevate sõnumite edastamiseks aja jooksul välja kujunenud traditsioonid ning et see paremini
Väärtuskonflikt (1930ndad aastad value conflict) Hälbiv käitumine (1950ndad aastad deviant behaviour) Sildistamine (1950ndad aastad labelling) Kriitiline teooria (1970ndad aastad critical theory) Konstruktsionism (1970ndad aastad constructionist) Sotsiaalne Patoloogia Definitsioon: Sotsiaalprobleem on ühiskonna moraalsete normide (ootuste) rikkumine. Põhjused: moraalinormide rikkumine on põhjustatud vähesest sotsialiseerimisest nt haridusvõimaluste vähesus Tingimused: algselt peeti vähem võimekate indiviide isiklikeks põhjusteks, hilisemad selle suuna esindajad nägid põhjusi ka keskkonnas Tagajärjed: täiendavad kulud sotsiaalse korra tagamisel; tugevaimad jäävad ellu; hilisemad esindajad on arvamusel, et selline moraalinormide rikkumine võib muutuda patoloogiliseks ning haarata kogu populatsiooni Lahendused:
Enamlased teatasid, et ühtegi võlgnevust tagasi ei maksta. Paralleelselt finantssektori riigistamisega natsionaliseeriti ka raudteetransport. Allutati ka kõik erafirmad, võeti tsentraliseeritud riikliku juhtimise alla. Keerulisemaks kujunes olukord tööstusettevõtetega. Enamlased arvasid, et eraomanduses olevad tööstusettevõtted tuleb ära võtta omanikelt ja anda rahvale. Üks tiib rääkis natsionaliseerimisest, teine sotsialiseerimisest e ühiskonnastamisest. Natsionaliseerimist pooldav tiib leidis, et kõigepealt tuleb erakapitalistlik süsteem asendada riigikapitalistliku süsteemiga- allutada kõik ettevõtted valitsuse kontrolli alla, alles hiljem minna üle üldrahvalikule ühisomandile. Teine tiib, kes rääkisid sotsialiseerimisest, ühiskonnastamisest, leidsid, et kapitalism on igal juhul kuradist, tuleb minna erakapitalismilt kohe üle ühisomandile. Väitlused olid ägedad, mõlemad pooled ilmutasid asjatundmatust
annaabi.ee 
