uue seostamisest olemasolevaga teavitamine olukordadest ja isikutest, uuendustest, muutustest ja kavatsustest. infoühiskond: näiliselt on tänaes maailmas muutunud muude toimete kõrval just kõige olulisemaks informeerimine ning näikse valitsevat info üleküllus (Bell 1975). Massikommunikatsiooni sidustav funktsioon televisioonist on saanud olulisim inimese kultuuri sissekasvatamise vahend, sest see sotsialiseerib väga suurt hulka inimesi ning vahendab neile standardiseeritud rolle ja käitumisviise (Gerbneri kultiveerimishüpotees). vaikusespiraali idee: kartusest jääda isolatsiooni valib inimene käitumise, mida esindab enamus, isegi kui see läheb tema enda tegeliku hoiakuga vastuollu. Avalik arvamus formeerub neist isikuist, kes kõvema häälega ja veenvamalt esitavad oma seisukohti ning sunnivad vastased ajapikku vaikima. Avalik arvamus on meie ,,sotsiaalne nahk", sest hoiab ühiskonda koos
uurimistöö kirjanduse ülevaate allikatena kõigile teistele allikatele? Teaduslik artikkel läbib oma ala ekspertide poolt kontrolli. Eelistatakse sellepärast, et muid kvaliteedikontrolle polegi. 9. Defineeri kultuur. Kultuur on ühe ühiskonna liikmetele ühine õpitud kommete, tavade, uskumuste, väärtuste ja sobiliku käitumise reeglite ning materiaalsete objektide (asjade) kogu. -materiaalne -mittemateriaalne 10. Mis on sotsialiseerumine ja kuidas see aset leiab? Kes keda sotsialiseerib? Inimese kui ühiskondliku olendi kultuurilised omadused antakse talle selle ühiskonna poolt, kus ta kasvab ja areneb. Individuaalselt omandatakse kultuur teistelt ühiskonnaliikmetelt läbi kasvatuse ja õppimise; harjutamise, jäljendamise ja kordamise abil. Sotsialiseerumise agendid: pere, sõbrad, kool, ühiskond 11. Millised on kultuuri komponendid? Sümbolid, keel, väärtused ja uskumused, normid, materiaalne kultuur 12. Defineeri sümbol, kultuurishokk, semiootika.
Laste hulgas on olemas lapsed, kellega ongi tegelikult raske ja keda pole nii kerge kasvatada. Selle teooria loojad on Thomas & Chess jt. Mõisteti sellal, et on erinevat tüüpi lapsi. 80ndatel kiindumusteooria (attachment theory) (saabus Watsoni teooria lõpp). Näidati, et omavaheliste suhete kvaliteet, soojus, toetamine on lapse kasvamiseks hädavajalik. Varajased emotsionaalsed suhted jätavad jälje koguks eluks. Kogu pere sotsialiseerib üksteist vastastikku. Paraku on nii, et vanemate haridustase mõjutab lapse kasvatusviise. Sõltub, kuidas nad lapsi kohtlevad, milline on kodu, mis last ümbritseb, lasteaed ja kool MÕJUTAB OLULISELT LAPSE KASVAMIST. Haritumad vanemad räägivad ja suhtlevad lastega rohkem, mis on äärmiselt oluline lapse arengu juures. Arengupsühholoogia Eestis: Jaan Valsiner tohutult kirjutanud raamatuid (teoreetilisi käsitlusi); Peeter Tulviste (kultuuripsühholoogia);
annaabi.ee 
