Seksuaalsus on vajalik inimeste soo jätkamiseks. Sellest rääkimine, selle tihedus, arusaamad ja teadlikkus on aastatega muutnud. Eri ühiskondades ja religioonides suhtutakse sellesse erinevalt. Tänapäevane selgitus seksuaalajaloost päritolust aitab selgitada evolutsiooni bioloogia, täpsemalt inimeste käitumisökoloogia. Paljud inimesed on tuntuks saanud uurides seksuaalsuse ajalugu, nätieks jurist Johann Bachofen. Tihedamalt uuris seda Prantsuse filosoof, sotsiaalteoreetik, kirjandus kriitik Michel Foucault. Ta avaldas kolm raamatut enne oma surma. Esimeses, kuulsaimas raamatus, lükkas ta ümber hüpoteesi, et 17.-18.-ja 19.- lõpus oli seksuaalsus maha surutud ja tabu, samas kui selle kohta tehti uuringuid. Ta hoopiski väidab, et 17. sajandi kuni 1970. toimus plahvatuslik muutus, millal hakati sellest rohkem rääkima. Seda mõjutas Rooma katolik kirik, kus kästi inimise pihtida ihaldustest ja tegudest.
tänapäeva maailmas kogemusi. Kultuuriliselt on sidemeid erinevate fenomenide vahel varemalt peetud eraldiseisvateks ja suhteliselt fikseerituteks. Nii ebastabiilse ruumi ja struktuuriga maailmas pole mingi üllatus, et kaardistamise kontseptsioon vajaks ümbermõtlemist. Selle ümbermõtlemise põhjuseid võib leida graafiliste piltide nägemise, tegemise ja esitamise tehnika muutustes. Lennunduse arenemine 19. sajandi esimesel poolel nagu sotsiaalteoreetik Patrick Geddes ja teised modernsed visionäärid ennustasid, sundis 19. sajandi riikide sõjaväeliste ja poliitiliste asutuste poolt pärandatud kartograafilisi pilte üle vaatama. Esialgu, loomulikult, oli lendamine vaid väga väheste inimeste privileeg. Kuid aerofotograafia ja videokaamera levitasid väga laialdaselt ruumi uut visiooni, mis sai võimalikuks tänu lendamisele. Viimase nelja aastakümne jooksul ja
Loodusseadus (natural law) Kahuri õigus (cannon law) Tsiviilõigus (civil law) Absoluutne monarhia, ebavõrdsus meeste ja naiste vahel Realistid Realistid uskusid, et ebavõrdsus on inimkonna loomulik osa, kuna nende arvates on inimesed loomult isekad, omakasupüüdlikud ja valmis oma isekate eesmärkide nimel teisi jalgade alla tammuma Thomas Hobbes (1588-1679) inglise filosoof Herbert Spencer (1820-1903) inglise sotsiaalteoreetik Thomas Hobbes Oma teoses Leviathan (1651) toob Hobbes välja, et inimesed on teadlikud oma isekusest ja omakasupüüdlikusest ja seega kontrollides vabatahtlikult oma isekaid impulsse loobusid inimesed oma isiklikust vabadusest ning lõid seega eelduse absoluutse monarhia institutsiooni tekkeks, kes pakkus neile kindlust, turvalisust ja kaitsest teineteise eest. Herbert Spencer Ebavõrdsus inimeste vahel on sama loomulik nagu ebavõrdsus looduses
annaabi.ee 
