süsteem, mis kirjeldab ja seletab mingit tegelikkuse valdkonda; mis tahes mõtlemistulemuste terviklik loogiline süsteem, õpetus. MEETOD (kr.k.) – uurimise tee, tundmaõppimise viis) 1 Teadlik ja järjepidev eesmärgi saavutamise viis Looduse ja ühiskonna nähtuste tundmaõppimise ja uurimise viis eesmärgiga luua põhjendatud teadmiste süsteemi Uurimismeetodid sotsiaalteadustes Sotsiaalteadusliku teadmise loomise ja põhjendamise viis Andmekogumise, töötlemise ja analüüsimise operatsioonid, konkreetsed järjestikused tegevused Metoodika - Teatud tegevuse eesmärgipäraseks täitmiseks kasutatud meetodite, viiside kogum - Sotsiaalteadustes - operatsioonide, protseduuride, tegevusviiside süsteem, mille abil määratletakse sotsiaalseid fakte, neid süstematiseeritakse ja analüüsitakse Metodoloogia on teadustegevuses kasutatavate meetodite ja menetlusviiside kirjeldamine ja
) Probleemi selge sõnastus (miks uuritakse? et sellist uurimust pole veel varem tehtud/mingisugune fookus pole piisavalt läbitöötatud.. puudub teadmine. seega peab ka kirjandus olema siiski korralikult läbitud. Kvalitatiivses ongi laiem vabadus, sest tihti on uuritavad nähtused unikaalsed. Samuti ei pea niivõrd kirjandusel põhinema, aga siiski peab olema põhjendatud nt miks mingi inimese elulugu on uurimist väärt.) Antud uurimuse kuuluvus teatud sotsiaalteadusliku paradigmasse ehk uurimuse teoreetiline raamistik peab kindlasti olema uurimiskavas läbikirjutatud. Peab olema sobiv raamistik, mis võimaldab antud teemast antud võtmes kirjutada. Teema kohta tehtud varasemad uurimused (kirjanduse alusel) Teooria - Teoreetiline pool ongi kirjanduse ülevaade. Nt sümboliline interaktsionism, sotsiaalne konstruktivism jne.. mis annab alust. Uurimisküsimused (või hüpoteesid) Kvalitatiivses eelkõige küsimused, sest hüpoteesid
laadi nähtuse mis saab olla uurimise ja analüüsi objektiks" => teaduslikult ei saa põhjendada esteetiliste väärtushinnangute õigsust, saab ainult empiiriliselt uurida selliste hinnangute olemasolu inimeste hulgas] - Jutuks oli kultuuri defineerimine teaduses. Välditakse normatiivset definitsiooni => ,,inimühiskonna sümbolitega vahendatav, õpitud külg" (sotsioloogiline def.) või ka elulaad laiemalt (antropoloogilisem). - Kultuuri sotsiaalteadusliku uurimise korral kasutatake tihti täpsemaid termineid: ,,tõekspidamiste süsteemid", ,,.väärtuste süsteemid", ,,elulaad", ,,ideoloogia" jne. - kultuuri/neid kitsamaid mõisteid tihti kasutatakse selleks, et seletada erinevusi 1) ühiskondade, 2) sotsiaalsete rühmade, 3) ajastute vahel: miks inimesed valivad tegutseda just teatud viisil ja mitte teisiti? * nt. D.C. McClelland (1961): Achievement motivation ,,saavutusmotivatsioon": kui töökas ja
annaabi.ee 
