Uuendab kultuuri. Peab keskenduma teosele "nagu see iseeneses päriselt on”. Loob atmosfääri tõeliste loomesaavutuste jaoks. T. S. Eliot Kriitika eesmärk on kunstiteoste selgitamine ja maitse korrigeerimineteostevaheliste ajalooliste seoste uurimine. Kriitika peab tegelema esmajoones faktidega, mis aitaksid teostele valgust heita. Northrop Frye Kriitik kui kunstniku ja publiku vahendaja. Kriitika peaks muutuma sotsiaalteaduseks, mis käsitleb kirjandust kui tervikut ühtses mõisteraamistuses. Kriitika peaks vaatlema kogu kirjandusuniversumit, selle 1 žanre ja kategooriaid, kui kunstniku ja publiku vahendaja. Kriitika peaks muutuma sotsiaalteaduseks, mis käsitleb kirjandust kui tervikut ühtses mõisteraamistuses. Kriitika peaks vaatlema kogu kirjandusuniversumit, selle žanre ja kategooriaid.
Matthew Arnold ,,The Function of Criticism at the Present Time": Kriitika on omakasupüüdmatu püüdlus tundma õppida ja propageerida parimat, mida on kogu maailmas teada saadud ja mõteldud. T.S.Eliot ,,The Function of Criticism": Kriitika eesmärk on teoste selgitamine ja maitse korrgieerimine ning teostevaheliste ajalooliste seoste uurimine. Northrop Frye ,,The Function of Criticism at the Present Time": Kriitika peaks muutuma sotsiaalteaduseks, mis käsitleb kirjandust kui tervikut ühtses mõisteteraamistuses. Terry Eagleton ,,The Function of Criticism: From the Spectator to Poststructuralism": Oluline on kriitika sotsiaalne funktsioon ja seos avaliku sfääriga. Kirjandusteadlase/kriitiku kompetentsid: Teadmised: kirjanduskaanonist, kirjandusloost ja kirjandustraditsioonist, zanritest ja kirjanduspraktikatest, kirjanduse analüüsimismeetoditest (narratiivanalüüs, värsiõpetus,
Ka Sarasevic rõhuta infoteaduse ja kommunikatsiooniteaduse ühishuve inimkommunikatsiooni uurimisel. Ta rõhutab, et informatsiooni kui fenomeni ja kommunikatsiooni kui protsessi tuleb koos uurida. Rubeni käsitluse kohaselt võib raamatukogu ja infoteenindusega tegelevaid institutsioone vaadelda funktsionaalselt kui ühte osa kommunikatsiooni institutsioonidest. Infoteadus teadusvaldkonnana. Peter Ingwersen peab infoteadust sotsiaalteaduseks, sest infoteadus uurib neid protsesse, mis toimuvad inimeste ja kontseptualseid struktuure sisaldavate süsteemide vahel. N.Belkin rõhutab, et informatsiooni ja kommunikatsiooni peab uurima sotsiaalse tegelikkuse kontekstis. T.Wilson väidab, et infoteadus uurib inimese infokäitumise olemust ja seega asetab samuti infoteaduse sotsiaalteaduste hulka. 7. Raamatu defineerimine ja raamatu vormide areng läbi ajaloo. Raamatu defineerimine
annaabi.ee 
