sotsiaalne olendja ainult kõik kolm kokku moodustavad inimese tervikuna. Virginia A. Henderson ütleb, et inimene koosneb bioloogilistest, vaimsetest, psühholoogilistes ja sotsiaalsetest komponentidest ning inimesel on 14 põhivajadust, mille hulka kuuluvad näiteks: söömine ja joomine, liikumine ja hea kehaasendi saavutamine, magamine ja puhkamine jt. Kokkuvõttes võib öelda,et inimene on indiviid oma vaimsetega ,sotsiaalsetega,füüsilistega ja kultursetega vajadustega ning patsiendi käsitledes õde peab lähtuda nendest vajadustest. Tervis Tervis on midagi enamat kui haigusest, valust, varajasest suremast vaba olemine. See tähendab optimaalse füüsilise, psüühilise ja sotsiaalse talitluse ja heaolu. (Vesterdal 1998). Virginia Henderson väidab oma teorias,et terve indiviid on võimeline 14 põhivajadust ise tätma.Ja haige indiviid ei ole võimeline oma põhivajadusi täitma ja õe roll on aidata nende
Liivimaa Ordu kui sõjaliselt tugevaim taotles hegemooniat ning ei respekteerinud Riia peapiiskoppi. 1297 1492 kestis ordu, Riia linna ja Riia peapiiskopi vaenus. 1298 ründas ordu Saare-Lääne ja 1396 Tartu piiskopkonda. Kuid ordu oli ka peamine koondav jõud, kelle eestvõttel loodi 1304 seisuste konföderatsioon ja 14. sajandi II poolel seisustepäevad, millest 1422 kasvas välja Liivimaa maapäev. Maal langesid etnilised piirid kokku seisuslike ja sotsiaalsetega: feodaalid olid sakslased, talupojad eestlased; saksa talupoegade immigratsiooni ei olnud, eestlased ei saksastunud, kuigi saksa kultuuri mõju oli tugev. Talurahva põhimassist (külakogukonna ühismaid kasutavatest adratalupoegadest) eristusid vabatalupojad (vabakirja valdavad sõjateenistuslased, mõisa ametimehed ja raharenti maksvad talupojad) ning vähese maaga (üksjalad, vabadikud jms) ja maata (sulased) talupojad. Mõisade kasvuga kaasnes teoorjuse kasv 16
Küsimus on selles, kas see on me ühiskonnas normaalne, et peaks saama oma huvisid normaalsel tasemel rahuldada. Kui vaatame nelja põhilist vaesuse viisi. Vaesus mis on materiaalne, on primaarne e süvavaesus. Nälg, kattmatus, kodutus. Süvavajadus on siis see, kus vajadus riiete, toidu jne järgi on jäänud katmata. Arenenud riikides on primaarne vaesus saadud kontrolli alla. Absoluutse vaesuse käsitlus materjaalsete vajaduste kõrval arvestab ka sotsiaalsetega. See on sekundaarne, e toimetulekut ohustav vaesus. Põhivajadused on kaetud, aga see on kõik ei jää üle midagi oma harrastustega tegelemiseks. Siin näide elustiilivaesus, kes kulutavad 80 protsenti oma sissetulekutest söögi ja eluaseme peale. Siis see perekond ei saa lubada oma liikmetele huvialadega tegelemist, ei saa käia reisimas, veeta lihtsalt aega. Vaesus, mis on suhteline ja materiaalne on ebavõrdsusest tulenev vaesus. See on vaesuse kõige lihtsam vorm
Loomulik keel ei ole ühtne väljendusvahendite hulk, vaid jaguneb erineva kõnelejaskonna ja kasutusaladega allkeelteks. Sõnastike hulgas on kombeks käsitletava keelematerjali järgi erista- da üld- ja oskussõnastikke. Oskussõnastikud tegelevad valdkondlikes allkeeltes kasutatavate oskussõnade ehk terminitega; üldsõnastikud kogu keelega, kõigepealt muidugi üldkeelega kõige üldisemas mõttes, aga ka allkeeltega, nii nendesamade valdkondlike kui ka regionaalsete (murded) ja sotsiaalsetega (släng). Allkeelte piirid ei ole jäigad. Konkreetse sõna kohta on sageli raske otsustada, kas see kuulub üldkeelde või (lisaks ka) ühte või mitmesse allkeelde. Nagu allpool terminisaamisviiside juures näeme, ei ole üldse haruldane ka olukord, kus sõnadel on eri allkeeltes süstemaatiliselt erinevad tähendused, ja see on sõnastikukasutaja jaoks vajalik info. Seetõttu on loomulik, et tegelikult ei saa üld- ja oskussõnastikke
annaabi.ee 
