Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna maalikunsti õppetool. http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/referaatROOMA.doc (18.05.2015) 3 P. Reimer. Vana-Rooma antiikaeg. www.yle.edu.ee/wp- content/uploads/2011/08/2.-Vana-Rooma.docx (18.05.2015) 4 I. Peil. 2011. Rooma ühiskond ja eluolu. Saaremaa Ühisgümnaasium. http://www.syg.edu.ee/uus/syg/index.php? option=com_content&view=article&id=334&Itemid=9 (18.05.2015) 5 Ibid. 2 Tänapäevase sotsiaalseadusandluse kohaselt on sageli lähtutud niinimetatud "külmkapiteooriast", mille kohaselt moodustavad perekonna samasse majapidamisse kuuluvad inimesed ehk teisisõnu need, kes ühest ja samast külmkapist toituvad. Samas ei saa kuidagi katergoriseerida samas tudengikorteris elavaid noori perekonna alla. Vastukaaluks eelkirjeldatud käsitlusele, soovitatakse sotsiaal- ja tervishoiministeeriumi perekonna määratlemise töörühma memorandumis, et pereliikmeks võiks pidada abielus või vabaabielusolevaid
Sisepoliitilise- ja majanduskriisi ületamine. Muuhulgas valuuta devalveerimine (1931), riigi sekkumine majandusesse, mille tulemuseks elatustaseme tõus. Põhjamaine punamullavalitsus (12.3.1937-1.12.1939) 1937 valiti Soome presidendiks Maaliidu Kyösti Kallio SDP toel. Kallio oli nõus Maaliidu (5 kohta), SDP (5 kohta) ja Progressiivse partei (2 kohta, PM) koondvalitsusega, mis jõi püsima kuni Talvesõjani. Konsolideeris Soome ühiskonda ja süvendas parlamentalismi II MS eel! Sotsiaalseadusandluse arendamine: näiteks 1937: vanadus- ja töövõimetuspensioniseadus ja sünnitoetused, 1939: suvepuhkuse seadus. Soome IV president Kyösti Kallio (1937-1940), Maaliit. Naiskodukaitse Lotta Svärd (1920-1944) Soome välispoliitika 1930. aastate II poolel 1935 Kivimäki valitsus deklareeris, et Soome järgib oma välispoliitikas Skandinaavia erapooletuspoliitikat. Välispoliitikas ei toetatud enam Rahvasteliidule 1938. aastast alates. 1935-37
Katoliiklaste umbusk (mitteametlikult) protestantliku riigi vastu jääb püsima, nad on II järgu kodanikud. 2) Sotsialistide vastane seadus 1878 (Wilhelmi atentaadi katse tõttu). Sotsiaaldemokraatliku partei organisatsioonide (ametiühingud) ja ajakirjanduse keelustamine. Sooviti ka läbi viia reforme mis teevad sotsialistid ja nende organisatsioonid tarbetuks. Saksamaa saab Biscmarcki eestvedamisel Euroopa arenenuima sotsiaalseadusandluse 1880'tel: haiguskindlustus, õnnetuskindlustus, vanaduskindlustus, invaliidsuskindlustus. Sotsialistide populaarsus siiski ei kahane, leitakse, et peaks siiski olema lubatud ka ametiühingud jne. Saksamaa liberaalid ja sotsialistid suhtuvad teatud põlgusega Bismarcki. Sotsialismivastased seadused tühistatakse 1890, siis Bismarck ka lastakse Wilhelm II poolt lahti riigikantsleri ametilt. 1914 ongi Sotsiaaldemokraatlik partei suurim partei.