Sotsiaalpoliitiliste eesmärkide saavutamine on seega täisväärtuslik õigustus põhiõiguste piiramisele. Näiteks võib maksusüsteem olla ümberjaotava toimega, tagamaks sotsiaalset õiglust ning vältimaks ühiskonna kihistumist. Samuti on sotsiaalriigi põhimõttest tulenevalt võimalik tulude ümberjaotamine muudel alustel. Näiteks võib riik osutada teenuseid, mida igaüks kasutada ei soovi. Kas või seetõttu on lubatud näiteks pensionikindlustuse olemasolu. Sotsiaalriiklike põhimõtete konkretiseerimisel on seadusandjal suur otsustusõigus. Põhiseadus ei kirjuta ette näiteks pensionide suurust, tervishoiule ettenähtud vahendite ulatust või ühiskonna kihistumise kriitilist astet, mis riigile aktiivse tegutsemise kohustuse paneks. Sotsiaalpoliitilised programmid on eelkõige poliitilised programmid. Sotsiaalriigi aluspõhimõtte oluline sisu on lühidalt, et riik ei tohi oma kodanikku hätta jätta.
riigile vastava kohustuse tagada vähemalt minimaalselt inimväärikas äraelamine. Sotsiaalriigi printsiibiga kaasnevad nn sotsiaalsed põhiõigused. Riik on kohustatud tegelema selliste probleemidega nagu vaesus, tööpuudus, tervishoid ja keskkonnakaitse. Sotsiaalriigi põhimõttest tulenevalt on riik kohustatud reguleerima töösuhteid ja töötingimusi. Riigi maksusüsteem võib olla ümberjaotava toimega, tagamaks sotsiaalset õiglust ning vältimaks ühiskonna kihistumist. Sotsiaalriiklike põhimõtete konkretiseerimisel on seadusandjal suur otsustusõigus. Nt pensionite suurus, tervishoiule ettenähtud vahendite ulatus. Sotsiaalpoliitilised programmid on eelkõige poliitilised programmid. Haldusriik ülemäära suure ametnikkonna ja haldusinstitutsioonide mõjujõuga riik. Politseiriik riigivalitsemisvorm, mille puhul ei tunnustata inimeste isiklikke õigusi, pole tagatisi politsei ega muude ametkondade omavoli vastu, riigiaparaat on tsentraliseeritud
äraelamine. Sotsiaalriigi printsiibiga kaasnevad nn. sotsiaalsed põhiõigused. Riik on kohustatud tegelema selliste probleemidega nagu vaesus, tööpuudus, tervishoid ja keskkonnakaitse. Sotsiaalriigi põhimõttest tulenevalt on riik kohustatud reguleerima töösuhteid ja töötingimusi. Riigi maksusüsteem võib olla ümberjaotava toimega, tagamaks sotsiaalset õiglust ning vältimaks ühiskonna kihistumist. Sotsiaalriiklike põhimõtete konkretiseerimisel on seadusandjal suur otsustusõigus. Nt. pensionite suurus, tervishoiule ettenähtud vahendite ulatus. Sotsiaalpoliitilised programmid on eelkõige poliitilised programmid. Haldusriik ülemäära suure ametnikkonna ja haldusinstitutsioonide mõjujõuga riik. Politseiriik on riigi valitsemisvorm, mille puhul ei tunnustata inimeste isiklikke õigusi, pole tagatisi
annaabi.ee 
