sõltuvuses ja täiendavad teieneteist. Sotsiaalpoliitika poolne kompromiss peaks seisnema selles, et ei nõuaks pidevat kasvu, vaid tuleks kohaneda majanduslike võimaluste muutustega. Majanduspoliitika peaks toetama majandusprotsesse, kõige rohkem saab seda rakendada tööhõive probleemide lahendamisel. Majanduse arengu seisukohalt lähtudes tuleb tunnustada sotsiaalpoliitika rolli üldises riigi arengus, lugedes kulutusi sotsiaalpoliitilistele programmidele mitte koormuseks vaid investeeringuteks tulevikku. Lõpetan oma töö tuntud poliitikute tsitaatidega ja jään uskuma nende sõnu: Indrek Teder, (29.09.2011, Tuuli Koch aastaintervjuu ajalehele ,,Postimees") " Keerulisel ajal peab Riigikogu julgema otsustada, sotsiaalvaldkonda läheb riigieelarvest väga suur summa. Rahahulk on alati piiratud. Isegi siis, kui majandusel läheb väga hästi, tuleb raha suunata sinna, kuhu eriti tarvis ehk süsteem tuleb muuta palju efektiivsemaks
Peeter I-se eesmärk oli saavutada edu võimalikult kiiresti, ühiskond polnud aga muutusteks valmis. Peetrile eelnenud tsarinna Sofia oli alustanud uuendustega, et Venemaad moderniseerida. Koos oma poliitpartneri Vassili Golitsõniga kaotasid nad teenistusraamatute põletamisega kohajärgsuse süsteemi. See tõi kaasa olulise muutuse Venemaa ühiskonnakorralduses, suurendades sotsiaalset mobiilsust, andes eelduse ka Peetri sotsiaalpoliitilistele reformidele. Kuid sellest hoolimata ei suutnud ühiskond liiga kiirete muutustega kohaneda, tuues kaasa olukorra kus reformid koormasid kogu riiki. Reformid ja nende tagajärjed Peeter soovis küll vene ühiskonda moderniseerida ja läänelikumaks muuta, kuid sellest hoolimata teostas ta oma reforme keskaegsete kommetega ja neil polnud Läänele omast demokraatlikku suunda. Näiteks uus troonipärimise kord, mis nägi küll ette, et monarh ise
· Liitusid Kreeka - 1981; Hispaania, Portugal - 1986. Suurenes EL riikide majanduslikud ja sotsiaalsed erinevused. Konfliktid rikkamate-vaesemate vahel EL poliitikate rahastamisel. · Oluliseks takistuseks kujunes SB (Thatcheri) vastuseis töötajate õiguste suurendamisele firmades, nõrgestas a/ü liikumist ja kollektiivlepingute sõlmimist · Otsuste langetamiseks Euroopa Nõukogus oli vajalik konsensus ehk ühehäälselt otsustamine, SB võis panna veto kõigile sotsiaalpoliitilistele ettepanekutele. Optimismiperiood (1986-1993) · SP kulutuste seostamine majandusarenguga, selle ühtlustamine liikmesriikides · "Sotsiaalse dumpingu"oht, kus madalamate sotsiaalkuludega saavutatakse mõnedes liikmesriikides suhteline konkurentsieelis · Ühtse Euroopa Akt (SEA - Single European Act) · Euroopa Liidu Sotsiaalharta töötajate põhilistest sotsiaalsetest õigustest (1989), millega asutamisel ühines 11 riiki · Maastrichti leping 1992 sotsiaalprotokoll
annaabi.ee 
