jne. (Paavel 2004: 56). Subjektiivne sotsiaalpoliitika käesolevas käsitluses on oma olemuselt midagi niisugust, mida teisisõnu võiks nimetada ka poliitiliseks sotsiaaltööks. Niisuguse kategoriseerigu lähtealus on iseenesest imelihtne ning tingitud konkreetsete isikute olulisusest sotsiaaltöö praktikas (Paavel 2004: 56). Erialasel sotsiaalpoliitikal võib eristada kahte aspekti: · sotsiaaltöö kui eriala ja sotsiaaltöö praktika koht suures sotsiaalpoliitilises süsteemis (nö välispoliitika); · sotsiaaltöö erialasisene ja sotsiaaltöö praktika poliitika (nö sisepoliitika). Neist esimese ühe näitena võib käsitleda eespooltoodud nõukogudeaegset kogemust, mil sotsiaaltööd omaette erialana tegelikult polnud, aga sotsiaaltöö temaatika ja probleemidega tegeldi vägagi tõhusalt. Kaasaegsemast praktikast võib näitena tuua sotsiaaltöö eriala üldist positsiooni võrreldes teiste (eriti sidus-ja kõrval-) erialadega, selle
situatsioonist ja inimese eripärast võidakse üht ja sama olukorda tõlgendada rohkem või vähem turvalisena. Ohtude teadmine suurendab hirmu ja ebakindlust, aga samas ka võimalust erinevaid lahendusteid leida ja end kaitsta. Raske on võrrelda eri ühiskondades, eri kultuurikontekstis ja eriti eri ajastutes elavate inimeste subjektiivset turvatunnet, isegi kui objektiivsed seisundid on võrreldavad. Kaitsetust/ebaturvalisust käsitletakse sotsiaalpoliitilises kontekstis traditsiooniliselt kui inimeste ohutuse/kaitstuse puudumist, mida põhjustavad erinevad riskid ja ohud (Lahikainen & Kraav, 1996, 111), turvatunne võib tegeliku kaitstusega olla kooskõlas, aga täielikku vastavust selles olla ei saa. Turvalisuse olemus ilmneb läbi ebaturvalisuse/kaitsetuse dimensioonide, neid võib fikseerida
Neid sõjapealike tõusid linnriikides võimule,paljudes riikides tõusid väepealikud kuningateks,võtsid omaks akkadi keele,tähendas semiidi komponendi suurenemist.Sellega kaasnes sumeri keele järkj-ärguline kadumine kõnekeelena.Sumeri kultuuri pärandit kirjutati ümber ja teiseks sumeri keelseid tekste tõlgiti või mugavndati akkadi keelde.olulisem periood sumeri pärandi akkadi keelseks mugavndamiseks. 4. loeng 20-02-14 Teine olulisem muutus 2. at alguses sotsiaalpoliitilises mõttes oli see, et nn "suurriigid said domineerivaks" . Suurrriigid olid endiselt ebastabiilsed, dünastiad tulid ja läksid, kuid praktiliselt koguaeg üks või mitu suurrriki oli olemas Mesopotaamia alal, kelle vahel käis siis pidev võitluis õlemvõimu pärast. Kohalkul tasandil toimisid siiski aga edasi linnad ja linnriigid. Linnriike juhtisid endiselt nõukogude koosolekud.(paljud toimisid nagu pool-vabariigid). Paljudel oli ka kohapeal linnas kuningas, kes allus siis riigi uningale
annaabi.ee 
