aitaksid kaasa majanduskasvule ja töökohtade arvu suurenemisele, pakkudes nende programmide teostamiseks rahalist toetust. Euroopa fondid toetavad tööhõive- ja sotsiaalse kaasamise strateegiaid. 1.1 Sotsiaalprogramm aastatel 2000-2004 Niisiis on parandatud Lissaboni strateegia jätk Euroopa Liidu juhtide poolt Nice´is 2000. aastal vastuvõetud sotsiaalprogrammile, mis esimesena pühendus täielikult majandus-, tööhõive- ja sotsiaalpoliitikate arendamisele. Aastatel 2000-2004 tehti suuri edusamme mitmel rindel. Kuigi Euroopa üldiseid tööhõive eesmärke pole suurel määral saavutada suudetud, on Euroopa tööhõivestrateegia siiski kaasa toonud mõningaid paljulubavaid tagajärgi. Näiteks kaugele on jõutud oma eesmärgi saavutamisel naiste aktiivse osalemise osas tööturul, nimelt on naiste osakaal tööturul kasvanud 3,2 % võrra aastatel 1999-2003,
üleval. 14. Kuidas käsitleb heaoluriigi arengut riigi struktuur ja huvide teooria? Riigi kesksus: riik peegeldab sotsiaalsete gruppide, klasside ja ühiskondade huve ning nõudmisi. Riigi struktuurist ning seal elavatest inimestest sõltub palju. Sotsiaaldemokraatlikes riikides on loodud institutsioonid, mis aitavad edenda heaoluriigi arengut, aga liberaalsetes riikides ei ole need nii hästi välja kujundatud. Kui sotsiaaldemokraatlikes riikides tehakse sotsiaalpoliitikate kujundamisel ka tihedasti koostööd majandusteadlastega, siis liberaalsetes maades on see marginaalne. Polity võimu hajutamine: tähendab poliitilist organisatsiooni või gruppi sellest, kasutatakse kirjeldamaks vabalt organiseeritud ühiskonda nagu kommuun või hõim, kuid võiba olla ka poliitiline grupp, nt valitsus, korporatsioon. Võimu hajutatakse erinevate institutsionide ja nn polityte vahel. 15. Kirjeldage Bismarki loodud sotsiaalkindlustuse süsteemi.
samal ajal peab Soome majanduskasv alanema ligi kümme protsenti aastas. 11 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Mis on vaesus? · Absoluutne vaesus (nt alla 1 dollari päevas) vs suhteline vaesus. · Absoluutne vaesus võrdluses standardiga -- iseloomustab riigi majandustaseme muutusi (E. Tiit 2006). Suhteline vaesus iseloomustab sotsiaalpoliitikate toimivust. · Eurostati määratluse kohaselt on suhteline vaesus: mediaansissetulek ja suhtelise vaesuse piir piir. · Suhtelise vaesuse piir = 60% mediaan netosissetulekust ((ekvivalentsissetulek)) + 1 kroon. Näitab riikidevahelisi erinevusi. · Alla selle piiri olevate inimeste hulk = suhtelise vaesuse määr, mis iseloomustab sissetulekute jaotust ühiskonnas. Laseb riike võrrelda. · EL-is suhtelises vaesuses 2006. aastal 16% elanikest, Eestis 19,5%.
annaabi.ee 
