.............................................................4 2. Õpilaste hinnangud õpikeskkonnale ja õpimotivatsioonile.........................7 2.1 Hea õpetaja tunnused...........................................................................7 2.2 Hinnang õpetajatele..............................................................................8 2.3 Hinnang direktorile.............................................................................. 10 2.4 Hinnang psühholoogile ja sotsiaalpedagoogile....................................11 Joonis 9. Kas teie kooli sotsiaalpedagoog on usaldusväärne? ( Haljala Gümnaasium)......................................................................................... 13 Joonis 10. Kas teie kooli sotsiaalpedagoog on usaldusväärne? (Võhma Gümnaasium)......................................................................................... 13 Hea kuulaja (5)....................................................................
indiviidi arengu seaduspärasused, vaid nende seos ühiskonda integreerumisega. Sotsiaalpedagoogika sihtgrupp on spetsiifilisem. Sotsiaalpedagoogika ja eripedagoogika Erinev ettevalmistus, rollid. Sageli aetakse need sassi. Eripedagoogika sihtrühm on spetsiifilisem (andekad kui ka raskemad lapsed), sotsiaalpedagoogika sihtrühm on laiem. Sotsiaalpedagoogiline tegevus ei tohiks piirduda riskirühmadega kaasata tuleb kõiki. Samas tulevad kasuks sotsiaalpedagoogile ka eripedagoogilised teadmised. Ühel inimesel kutsub kuristiku nägemine esile mõtte kuristikust, teisel sillast (V. Meierhold) SOTSIAALPEDAGOOGIKA AJALUGU Kasvatus on alati ühiskonnaspetsiifiline, oluline mis toimub ühiskonnas. Oluline on ajalooline taust, et mis meetodid olid kasutusel. Ajalooline taust annab võimaluse mõista metoodika ja sotsiaalpoliitilise konteksti vahelist seost. Sotsiaalpedagoogika algus Saksamaal:
sotsiaalsete riskirühmade teke tähendab, et sotsiaalpedagoogika (Emantzipatorische Wendung) suhtes sotsiaalpedagoogikas. peab pidevalt tegelema operatiivse ühiskonnaanalüüsiga ning Nimetatud pöörde olulisusele on muuseas tähelepanu juhtinud suunama energia hetkel olulisimatesse valupunktidesse, vältides ka Hämäläinen oma eestikeelses raamatus (2001,47). tegevusi, mis on sotsiaalpedagoogile ehk loominguliselt Mollenhauer ise peab kõige lootustandvamaks paeluvamad, aga mitte nii akuutsed (Schaarschuch 1996, 865- sotsiaalpedagoogika defineerimist teatud uurimisteemade alusel, 866). mis kesken-duksid kõdu- ja koolivälistele pedagoogilistele Klaus Mollenhauer, Teise maailmasõja järgne probleemidele ning eristuksid teiste pedagoogiliste distsipliinide
annaabi.ee 
