valitsevad vägagi suured erimeelsused sotsiaalpedagoogika kontseptsiooni tõlgendamisel. Need puudutavad kontseptsiooni kvaliteedi hindamise põhialuseid, suhteid teiste kontseptsioonide ja pedagoogiliste distsipliinidega ning hinnangut kogu sotsiaalpedagoogika arenguloole Sotsiaalpedagoogika kui omaette distsipliin paikneb tihedalt kas sotsiaaltöö kõrval või on väiksem osa sellest või vastupidi – sotsiaaltöö on ise osa sotsiaalpedagoogikast. 6) Mida tähendab, et inimese heaolu võib käsitleda erinevatel dimensioonidel, ja mida tähendab tõrjutus võin ilmneda erinevatel heaolu dimensioonidel.? Kolm dimensiooni: omamine (majanduslikud ressursid, majutusvõimalused, tööhõive, töötingimused, tervis ja haridus) , sotsiaalsed suhted (seostatus kohaliku kogukonnaga, suhted pere ja sugulastega, sõpradega
Praktika: tegemist õpetamise, kasvatamisega, pedagoogika. Teooria summerib hea praktika ja annab juhtides praktikale. Praktika on ise teooria vahend või tegevuse osa, kus ideed realiseeruvad. Praktika on taust teooriale nii et teooria saab tulevikus areneda. Praktika ilma eelnevate teadmisteta on ohtlik, sest on võimalik mittemõistmine. Tõhusat sotsiaalpedagoogilist praktikat iseloomustab: multidistsiplinaarsed teadmised sotsiaalpedagoogikast; meetodid (ei ole niivõrd piiritletud) kasutab vastavalt sellele, millised on kliendi vajadused; toetub väärtustele ja eetikale (ei ole ainult formaalne, ka mitteformaalsed eetilised printsiibid). Sotsiaalpedagoog tegeleb nende inimestega, kes on ühiskonna seest väljas (indiviidide ja gruppidega konfliktses situatsioonis), kellel on probleeme ühiskonda integreerumisega ja ühiskonda kaasamisega. Kuidas ühendada teooriat ja praktikat? Teooria kasutamise abstraktsiooni aste kõrgem
6. Milline on olnud sotsiaalpedagoogika areng Eestis? Eesti sotsiaalpedagoogika esimesed sammud pidid olema astutud juba XX saj algupoole ja (varjatult) nõukogude ajal - enne kui mõistest teadlikuks saadi. Terviknägemust sotsiaalpedagoogika olemusest veel ei olnud, küll aga teadvustati valdkondi ja teemasid, mis hiljem kuulusid sotsiaalpedagoogikasse. Sotsiaalpedagoogika kiire areng iseseisvusaja algul sai tuge just neist tendentsidest. Esimest korda sai sotsiaalpedagoogikast õppekava kohustuslik aine kasvatusteadustes, mida õpetati kaugõppes teistkordse kõrgharidusena. 90-ndatel tuli otsustada, mis on sotsiaalpedagoogika, kuidas peaks välja nägema eesti sotsiaalpedagoogika ja mida kujutab endast sotsiaalpedagoogi kutse. 2001. a ilmus eesti keeles Hämäläineni käsiraamat „Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse“- tegemist on esimese eestikeelse süsteemse ülevaatega saksa sotsiaalpedagoogika arenguloost 7
koosneb meelevaldselt kokkuklopsitud ja omavahel sotsiaalpedagoogika pedagoogika asemel pigem sotsiaaltöö ühitamatutest pedagoogilistest kontseptsioonidest, millest kontseptsiooniga, mis jättis sotsiaalpedagoogika ka sotsiaaltöö suhtes ilma igasugusest teoreetilisest eripärast. Kui sotsiaalpedagoogikast 1 1 8 9 eemaldada pedagoogika, mille poolest erineb see siis veel aktuaalse sotsiaalse praktika empiiriline uurimine (Thole ja sotsiaaltööst? (Reyer 2002,408)
annaabi.ee 
