suhtlusportaalide lehtedel. Inimesed teavad täpsemalt, kus ja millal mõni üritus toimub ning seetõttu on ka firmade sissetulek suurem. Peale selle on võimalik töölisi otsivatel firmadel leida endale asjalikemaid ning arukamaid töölisi, kuna inimese taustauuring teostatakse väga sageli Facebooki põhjal, ning kui seal leidub väga palju informatsiooni, mis on lapsik ja mittesobiv, siis annab see kohe märku sellest, et inimene ei võta selliseid saite tõsiselt. Mina arvan, et sotsiaalmeediaga tuleb olla äärmiselt ettevaatlik ning ma leian, et inimese teadmistest sõltub see kas sotsiaalmeedia aitab tal inimestega lihtsamalt ja kergemini suhelda või hoopis kahjustab seda.
toimivad lahendused. Antud bakalaureusetöö uurimusprobleemiks on digiTV ja sotsiaalmeedia sulandumise trendid, millele vastuse leidmine läbi disainiprotsessi, on ühtlasi ka töö pea-eesmärgiks. Eesmärgi saavutamiseks töö autor: 1. Analüüsib, millised olemasolevad sotsiaalmeedia lahendused ja funktsionaalsused võiksid sobida digiTVga integreerimiseks. 2. Annab ülevaate, millised on olemasolevad digiTV lahenduste võimalused sotsiaalmeediaga integreerimiseks. 3. Koostab persoonad ehk näidiskasutajad ja stsenaariumid eesmärgipõhise disainimeetodi põhjal. 4. Analüüsib disainisessiooni läbi saadud tulemusi, kirjeldab süsteemi funktsionaalsed ja mittefunktsionaalsed nõuded ning koostab kasutajalood. Käesolev bakalaureusetöö on jaotatud nelja peatükki, millest esimene defineerib sotsiaalmeedia mõiste ja kirjeldab selle võimalusi. Teises peatükis tutvustab töö autor sotsiaalmeedia rakendusi ja trende digiTVs.
eelista üht teisele, lähtudes pigem sellest, mis tal parajasti sel hetkel võimalik on. Kui autor ei kuula raadiot ega vaata televiisorit praktiliselt üldse, siis ülejäänud kolm pereliiget (vanaema, ema ja peretuttav) teevad seda regulaarselt. Sellest järeldub, et kuigi vanaema on interneti- ning arvutikauge inimene, siis teised kolm pereliiget (autor, ema ja peretuttav) on end piisavalt kurssi viinud virtuaalmaailmaga ning sotsiaalmeediaga ja kipuvad seda eelistamagi, mis on pigem põlvkondlik küsimus. Postimeest loevad aktiivselt kõik neli pereliiget, samas Delfit jälgivad vaid autor ja ema, SL Õhtulehte loeb, või vähemasti ostab, vaid peretuttav. Sellest võib järeldada, et Postimees on keskmiselt kõige loetavam ja ka kõige usaldusväärsem päevaleht pereliikmete seas. Autor, ema ja vanaema loevad meeleldi ajakirju, vaid peretuttav eelistab seda mitte teha
kui ka ülikoolis õpitud nippe e-turundamisest, samuti näiteid –, aga ka teiste soovitusi, mille töökindluses olen oma kogemuse põhjal veendunud. Vormistusest: õppematerjal on praegu kujundamata, kui see läheb paberile või üles kodulehele, siis eri allikatest pärit kursiivis tekstilõigud lähevad eraldi tekstikastidesse, samuti lisandub pildimaterjali ja/või linke. Olen e-turunduse ja sotsiaalmeediaga tööalaselt tegelenud aastast 2006, kui töötasin Forma Medias ajakirja Trend tegev- ja hiljem peatoimetajana ning avasime Trendi blogi. 2008. aasta alguses läksin tööle Estonian Airi, kus avasime koos uue kodulehega mai alguses Estonian Airi blogi. Sellele järgnes mõne aja pärast foorum ning 2009. aastal Estonian Airi leht Twitteris ja Facebookis. Tänaseks vastutan kogu Estonian Airi kommunikatsiooni eest sotsiaalmeedias. 2008
annaabi.ee 
