ning aktivistide-toetajate koostöö. Liberalismi omaksvõtuks on postsotsialistlikes riikides soodne aeg: vabanemine rangelt reglementeeritud ühiskonnakorraldusest võimaldab uute ideede hoogsat propageerimist. Reformierakonna peamine roll Eesti poliitikas on alternatiivide pakkumine teistele ideoloogiatele ning riigi positiivse arengu soodustamine. Võtmesõnaks oluliste probleemide käsitlemisel on uuendusmeelsus. Riigikogus tasakaalustab Reformierakond sotsiaaldemokraatiale ja sotsiaalliberalismile kalduvaid erakondi. Reformierakonna tuntuim ja säravaim liider on Siim Kallas. Liberalismist Termin 'liberalism' tuleneb ladina keelest (liberalis: vabaduse-, vaba-). Liberalism kui poliitiline ideoloogia kujunes välja 19. saj. alguses. Tolle aja liberalismi võib nimetada klassikaliseks liberalismiks, mis tugines 17.-18. sajandil eksisteerinud loomuõiguse teoorial. Liberaalid on kasutanud selliste tuntud loomuõiguse teoreetikute nagu 'i ja Thomas Jeffersoni ideid
- Konkurentsilähenemiseks 58. Liberalismi põhiteeside hulka kuuluvad: - Individualism - Kirikuvastasus - Võimaluste võrdsus 59. Liberalismi iseloomustab: - Usk turureegliste efektiivsusesse - Usk inimmõistusesse - Usk reformide tulemuslikkusesse - Usk esindusdemokraatiasse, parlamentarismi 60. Negatiivse vabaduse idee on omane ennekõike: - Uusliberalismile - Uuskonservatismile 61. Positiivse vabaduse idee on omane ennekõike - Sotsiaalliberalismile 62. Sotsialismi aluspõhimõteteks on: - Klassivõitlus - Protest vaesuse vastu - Usk inimeste võrdsusesse kui edasiviivasse jõudu 63. Klassikalist sotsiaaldemokraatiat iseloomustab - Riigi keskne roll inimeste heaolu tagamisel - Riigi oluline roll majanduse juhtimisel 64. Uut sotsiaaldemokraatiat e nö III teed iseloomustab - Rõhk haridusel jt sotsiaalsetel investeeringutel - Sallivus mitmekultuurilisuse suhtes 65
a. konkurentsilähenemiseks b. sotsioloogiliseks lähenemiseks c. kompromisslähenemiseks d. institutsiooniliseks lähenemiseks 10.Liberalismi põhiteeside hulka kuuluvad a. parempoolsus b. individualism c. kirikuvastasus d. võimaluste võrdsus 11.Liberalismi iseloomustab a. usk turureeglite efektiivsusesse b. usk inimmõistusesse c. usk reformide tulemuslikkusesse d. usk esindusdemokraatiasse, parlamentarismi 12.Negatiivse vabaduse idee on omane ennekõike a. uusliberalismile b. sotsiaalliberalismile c. uuskonservatismile d. sotsiaalkonservatismile 13.Positiivse vabaduse idee on omane ennekõike a. uusliberalismile b. sotsiaalliberalismile c. uuskonservatismile d. predestinatsiooniteooriale 14.Sotsialismi aluspõhimõteteks on a. klassivõitlus b. protest vaesuse vastu c. usk inimeste võrdsusesse kui edasiviivasse jõudu d. usk inimeste ebavõrdsusesse kui edasiviivasse jõudu 15.Klassikalist sotsiaaldemokraatiat iseloomustab a. riigi keskne roll inimeste heaolu tagamisel b
eelistuste muutumisele, nimetatakse konkurentsilähenemiseks. 10. Liberalismi põhiteeside hulka kuuluvad individualism, kirikuvastasus ja võimaluste võrdsus. 11. Liberalismi iseloomustab usk turureeglite efektiivsusesse, usk inimmõistusesse, usk reformide tulemuslikkusesse ja usk esindusdemokraatiasse, parlamentismi.- kõik 12. Negatiivse vabaduse idee on omane ennekõike uusliberalismile, uuskonservatismile. 13. Positiivse vabaduse idee on omane ennekõike sotsiaalliberalismile. 14. Sotsialismi aluspõhimõteteks on klassivõitlus, protest vaesuse vastu ja usk inimeste võrdsusesse kui edasiviivasse jõudu. 15. Klassikalist sotsiaaldemokraatiat iseloomustab riigi keskne roll inimeste heaolu tagamisel; riigi oluline roll majanduse juhtimisel. 16. Uut sotsiaaldemokraatiat e nö kolmandat teed iseloomustab: rõhk haridusel jt sotsiaalsetel investeeringutel, sallivus mitmekultuurilisuse suhtes. 17. Kaasaegset läänelikku ideoloogilist pilti iseloomustab: d
annaabi.ee 
