näol. Majanduse ümberstruktureerimisele ja sellest tuleneva majandusliku aktiivsuse suurenemisele on kaasa aidanud SKP enam kui kümnekordne kasv alates 1978. a . Hiina valitsus seisis silmitsi mitmete majanduslike väljakutsetega , sealhulgas: kodumaiste kõrgete säästumäärade vähendamisega, (b ) Hiina pidid säilitama piisavat töökohtade kasvu; vähendama korruptsiooni ja muude majanduslikke kuritegusid ja vähendama keskkonnakahju ja sotsiaalkuludega tulenevaid tülisid seotud majanduse kiire arenguga.Hiina on praegu üks kiiremini vananevaid riike maailmas. Õhusaaste ja pinnase erosioon on teine pikaajaline probleem. Hiinal jätkub põllumaa kesimine. Hiina valitsus püüab lisada energia tootmisvõimsust muudest allikatest kui kivisüsi ja nafta , keskendudes tuuma-ja alternatiivenergia arengule. Aastal 2010-11 seisis Hiina silmitsi kõrge inflatsiooniga. 2012
vastuseis töötajate õiguste suurendamisele firmades, nõrgestas a/ü liikumist ja kollektiivlepingute sõlmimist · Otsuste langetamiseks Euroopa Nõukogus oli vajalik konsensus ehk ühehäälselt otsustamine, SB võis panna veto kõigile sotsiaalpoliitilistele ettepanekutele. Optimismiperiood (1986-1993) · SP kulutuste seostamine majandusarenguga, selle ühtlustamine liikmesriikides · "Sotsiaalse dumpingu"oht, kus madalamate sotsiaalkuludega saavutatakse mõnedes liikmesriikides suhteline konkurentsieelis · Ühtse Euroopa Akt (SEA - Single European Act) · Euroopa Liidu Sotsiaalharta töötajate põhilistest sotsiaalsetest õigustest (1989), millega asutamisel ühines 11 riiki · Maastrichti leping 1992 sotsiaalprotokoll Ühtse Euroopa Akt 1987 · Uus mõiste - sotsiaalne sidusus eriti regionaalpoliitilises võtmes vähearenenud piirkondade edendamine · Sotsiaalne dialoog (tööandjate ja töövõtjate
· F21 Skisotüüpne häire* · F22 Püsivad luululised häired · F23 Äge mööduv psühhootiline episood · F24 Indutseeritud luululine häire* · F25 Skisoafektiivne häire Skisofreenia epidemioloogia(levik) ja etiopatogenees(teke ja kulg) Skisofreenia on kõige sagedasem psühhootiline häire. Raske enamasti kroonilisele kulule kalduv ajuhaigus, mis toob kaasa olulise psüühiliste funktsioonide kahjustuse ja toimetulekuprobleemid koos märkimisväärsete tervishoiu- ja sotsiaalkuludega. Haiguse algus enamasti hilisest puberteedist 20ndate eluaastate keskpaigani. Harvemini algab haigus varasemas või hilisemas elueas. Haigestumine skisofreeniasse: 0,1 kuni 0,5 uut haigusjuhtu 1000 elaniku kohta aastas. Eestis haigestub psühhootilistesse häiretesse igal aastal umbes 400-450 inimest (ca 0,3/1000) . Sch prevalents on ligikaudselt 1-1,3% elanikkonnast M = N; mehed haigestuvad keskmiselt 2-3 aastat varem.
annaabi.ee 
