Kõigile ühiskonna liikmetele tagatud juurdepääs informatsioonile ehk teabele. Oluline ei ole, mis riigis toodetakse ja mis riigist on pärit kapital, vaid rikkus ja õitseng jääb neile, kes suudavad asju välja mõelda ja turustada Infoühiskonnas ei ole esiplaanil arvutid, sidevõrgud, tehnoloogia – vaid inimene. 13. Kuidas võib jaotada infoühiskonna mõtestamist? Sotsiaalkultuuriline muutus: muutusi sotsiaalkultuurilistes protsessides on seletatud ka postmodernismi mõiste kaudu. Uuemal ajal on ideeks muutunud riskiühiskond, mis aitab seletada ühiskonnas toimuvaid muutusi. Majanduslik muutus: postfordism – areneb. Sotsiaaltehnilised, tehnoloogilised muutused: info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate revolutsioon. 14. Mis on teadmusühiskond? Pidevalt arenev, põhineb teadmiste loomisel ja kasutamisel, et tõsta inimeste heaolu.
usaldatud rutiinne vaimne töö. Infoühiskonnas ei keerle majandus enam töösturi ja pankuri ümber, vaid teadlase ja arendaja, mõtleja ja rakendaja ümber. Oluline ei ole, mis riigis toodetakse ja mis riigist on pärit kapital, vaid rikkus ja õitseng jääb neile, kes suudavad asju välja mõelda ja turustada. Infoühiskonnas ei ole esiplaanil arvutid, sidevõrgud, tehnoloogia - vaid inimene. 13. Kuidas võib jaotada infoühiskonna mõtestamist? Sotsiaalkultuuriline muutus: muutusi sotsiaalkultuurilistes protsessides on seletatud ka postmodernismi mõiste kaudu. Uuemal ajal on ideeks, mis aitab seletada ühiskonnas toimuvaid muutusi, muutunud riskiühiskond. Majanduslik muutus: siin domineerivad märksõnad nagu postfordism. Sotsiaaltehnilised, tehnoloogilised muutused: info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogiate revolutsioon. 14. Mis on teadmusühiskond? Teadmuspõhine majandus Inimkapital ja sotsiaalne struktuur Kultuur, haridus Teadus- ja arendustegevus
Tyler · Põhiliselt intellektuaalne uurimine, mis vaatleb keele, kultuuri ja teadvuse suhteid. · Ühiskonna teadmiste ja emotsioonide struktuur · Otsuste tegemiste mudelite uurimine · 80ndatel: kuidas inimesed saavutavad omavahel konsensuse üldiste arusaamade suhtes · 90ndatel: emotsioonide struktuuri uurimine, tähtsustamine. Kultuurimaterialism Marvin Harris · Toob uuesti uurimisse sisse konktreetsemad asjad. Kujunes välja 60ndatel. · Sotsiaalkultuurilistes süsteemides ilmenvad põhjuslikud seosed; mitte kõik ei ole tõlgendamise hägusus. · Inimeste valikud ei sõltu viisist, kuidas tõlgendada või maailmapildist. Mõned valikud tehakse reaalselt, tulenevalt ühiskonna struktuurist (majanduslikud küsimused) või demograafilistest küsimustest (milline on rahvaarv), tehnoloogiast (milline on juba olemas, mil määral see inimeste tegutsemisvabadust piirab).