postimehes alates 1900.aastast.Ta tuli linna elame sest tahtis leida endale teenistust ning kuna tallinn oli juba sel aja suurlinn, siis otsustas ta tulla siia.Ta korraldas teatajas kohaliku elu uudiseid ning teatri-jakontserdiarvustusi.teataja oli kuulus leht mille lugejaskond oli suur ning temast sai rahvaliikumise häälekandja.Pärast loomispausi lülitus ta ümber linnaainele-tööliste ja deklaseerunute elupiltidele ning sotsiaalkriitilisele vaatlusviisile.Ta sooritas eksamid kõigis kohustuslikudes ainetes ning täiendas kellepagasit,loodusteadusi,reaalaineid nind erialaaineid nagu rooma õiguse ajalugu ja õiguse filosoofia ajalugu.Ta luges rohkelt välismaist kirjandust peale oma keelepagasti täiendusi.(w.Scott,B.Shaw'd jt).Tammsaare loominguloos täiendavad ülikooliaastad siirdumist sotsiaalkriitiliselt kujutlusviisilt psühholoogilisele impressionismile.Tema üleminekuteos oli Raha-Auk, mis ilmus 1907
Toimetajaks oli noor jurist Konstantin Päts., toimetuses töötas Eduard Vilde, kelle romaane ajaleht avaldas. Tammsaare asus tööle kohaliku elu uudiste toimetajana. Tema pädevusse kuulus ka teatri- ja kontserdiarvustus. 1905.aasta revolutsiooni puhkedes sai „Teatajast” rahvaliikumise häälekandja, ning tsaari võim sulges ajalehe. Tallinna asumisega muutusid Tammsaare loomingu ainestik ja teemad. Ta lülitus ümber linnaainele ja sotsiaalkriitilisele vaatlusviisile. „Tõe ja õiguse” III jaos on Tammsaare pöördunud 1905.aastasse tagasi. 1907.aastal lõppes Tammsaare ajakirjanikupõlv Tallinnas ja algas juurastuudium Tartus. Täielik saksa ja vene keele oskus oli pärit gümnaasiumist, ülikoolis õppis ta juurde inglise ja prantsuse keelt. Ta luges palju maailmakirjandust (Goethe koguteosed). Tammsaare kuulas ka reaalteaduste loenguid.(matemaatika, füüsika)
silmas vaid omakasu. Eeposes on väljendatud mõtet, et äraandmine toob ka äraandjale endale halba - lõpuks jääb Kangar üksi ja tema ei taha tegemist teha suguvennad, saksa ristirüütlid ega ka preestrid. 2. I periood: Kirjutas maaeluteemalisi jutte, mis kujutasid mõisa ja küla miljööd ning võitles karskuse eest. ,,Mäetaguse vanad", ,,Vanad ja noored", ,,Käbe-Kaarli noor naine" II periood ehk Tallinna periood: Lülitus ümber linna-ainele ja sotsiaalkriitilisele vaatlusviisile. Lühijutt ,,Päästmisel", ,,Hiire pärast", jutustus ,,Rahaauk" ja ,,Lehekandja nr.17". III periood ehk üliõpilasaastate looming: kujutab noorte inimeste kohtumisi ja vestlusi, mis muudavad nende tunde- ja mõttemaailma. Autor vaatleb noorte haritlaste sõprus- ja armusuhteid. ,,Pikad sammud", ,,Noored hinged" ja ,,Üle piiri" IV periood ehk haigusaastate looming Kujutas esseesid, miniatuure, novelle ning tegeles tõlkimisega. Miniatuurikogu ,,Poiss ja
Sõnum on, et kunagi ei tohiks ennast teistest paremaks pidada. PILET NR.8 1.A.H.TAMMSAARE LOOMINGU ÜLEVAADE Tammsaare loomingu saab jaotada viide loominguperioodi. I periood: Valla- ja kihelkonnakoolis valminud katsetused. Kirjutas maaeluteemalisi jutte, mis kujutasid mõisa ja küla miljööd ning võitles karskusaate eest. ,,Mäetaguse vanad", ,,Vanad ja noored", ,,Käbe-Kaarli noor naine" II periood ehk Tallinna periood: Lülitus ümber linna-ainele ja sotsiaalkriitilisele vaatlusviisile. Lühijutt ,,Päästmisel", ,,Hiire pärast", jutustus ,,Rahaauk" ja ,,Lehekandja nr.17". III periood ehk üliõpilasaastate looming: Psühholoogiline impressionism, noortevahelised suhted. Tammsaare kujutab noorte inimeste kohtumisi ja vestlusi, mis muudavad nende tunde- ja mõttemaailma. Autor vaatleb noorte haritlaste sõprus- ja armusuhteid. ,,Pikad sammud", ,,Noored hinged" ja ,,Üle piiri" IV periood ehk haigusaastate looming