arvestatakse kas ettevõtte või üksikisiku sissetulekult arvestatud maks. Propotsinaalne-maksustav osa tulust on määratud kõigile ühetaoliselt kehtiva protsendiga. Progressiivne-maksumäär suureneb astmeliselt vastavalt tuludele. Regressiivne-maksumäär alaneb tulude suurenedes. Maksu liigid: otsesed- võetakse otse isiku sissetulekutelt(tulumaks,sotsiaalmaks). Kaudsed maksud- mõjutavad sissetulekut kaudselt, sest maksustatakse tarbimist (käibemaks,aktsiis).Sotsiaalkindlustusmaksud ravikindlustus,pensionikindlustus(töötuskindlustus). Lisandväärtus- tootmisetappides toimuv kauba turuhinna suurenmine(lisanduv kauba väärtuse kasv. THI ehk tarbijahinnaindeks-indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. Selle arvutamise aluseks on indikatiivne ostukorv. Raha pakkumise mõju maj 1)vähendamine-hindade kasvutempo alanemine 2)suurendamine-suurem inflatsioonirisk. Intressid mõju maj:
tervishoid (näiteks põhikoolid, gümnaasiumid, lasteaiad, nõuandlad, haiglad ja polikliinikud). Soome on sõlminud mitmete maadega kahepoolsed lepingud. See tähendab seda, et välismaal makstud maksud on üldreeglina võimalik Soome tulumaksust maha arvata. Sellega seotud asjad on parem oma maksuametist järele kontrollida. Soome seadusandluse kohaselt tuleb Soomes tehtud tööst maksta seaduses ette nähtud sotsiaalkindlustusmaksud. Soome seadusega ettenähtud sotsiaalkindlustusmaksud on: 1.tööpensioni kindlustusmaks, 2.õnnetusjuhtumi kindlustusmaks, 3.töötaja kollektiivne elukindlustusmaks, 4.töötuskindlustusmaks ja 5.sotsiaalkaitsemaks. Maksustamine Erinevalt Eesti proportsionaalsest maksusüsteemist on Soomes progressiivne maksusüsteem ehk astmeline tulumaks.Töötaja maksustamine oleneb sellest, kui kaua isik Soomes elab ning kas tööandja on Soome või välismaine ettevõte.
...................................................................................6 3.3. Maksud ............................................................................................................................7 3.4. Käibemaks ja aktsiisimaksud ..........................................................................................7 3.5. Ettevõtte tulumaks ...........................................................................................................8 3.6. Sotsiaalkindlustusmaksud ja palgafondimaksud .............................................................8 3.7. Omandimaksud ............................................................................................................... 9 4. Kultuuriline keskkond...........................................................................................................10 4.1. Ärikultuur.......................................................................................................................10 4.2
X-M (exports-imports)-netoeksport SPP(sissemajanduse puhasprodukt)=SKP-D RKP(rahvuslik koguprodukt)= SKP + Yf Yf – esmane netosissetulek välismaalt (net factor income from abroad) GNDI - kasutada olev kogurahvatulu (GNDI – gross national disposable income) GNDI = RKP + TRf TRf – netoülekanded (siirdetulud) välismaalt (net transfers from abroad) Majapidamissektori isiklik tulu (PI – personal income) PI = RT – sotsiaalkindlustusmaksud - korporatsioonide jaotamata kasum - kasumimaksud Majapidamissektori kasutatav tulu (Yd - disposable income) Yd = isiklik tulu – isiklikud netomaksud Isiklikud netomaksud = tulumaks - riigi ning erasektori toetused majapidamistele. Yd = C + S C-tarbimiskulutused,tarbimine Reaalne SKP ×100 ¿ SKPdeflaator= Nominaalne SKP ¿
Kindlustusmaksu arvestatakse brutosissetulekult, kusjuures erinevalt tulumaksust puuduvad maksusoodustused. Lisaks on kindlustusmaksu eripäraks see, et viimane laekub spetsiaalselt selleks otstarbeks loodud sihtasutusele, fondile, kindlustusettevõttele või ühiskondlikule organisatsioonile ja seda raha ei ole lubatud kasutada riigi muude kulude katmiseks. Riikides, kus sotsiaalkindlustuskulud kaetakse riigieelarvest, eraldi sotsiaalkindlustusmaksud puuduvad ja vastavad vahendid võetakse muudest maksudest laekuvatest tuludest. Eriotstarbelise maksu põhiline vastuargument on, et selline süsteem võtab valitsuselt võimaluse suunata vahendeid sinna, kus neid kõige enam vajatakse. Näiteks on mõttetu säilitada suurt töötu abirahafondi kui töötuse tase on madal ja samal ajal oleks hädasti vaja vahendeid vallaslaste toetamiseks.
annaabi.ee 
