väärtushinnangud ja väärtused ehk uskumused selle kohta, mis on inimsele hea või soovitav on sotsiaaltöö kindlaks osaks. Koguni võib öelda, et eetika ja väärtused on sotsiaaltöö teostuse süda. Mõeldes, milline on siis eetiline käitumine, tuleks esile tuua näiteks empaatiavõimelisus. Empaatiavõimest algab minu arvates kogu sotsiaalabi pakkumise põhi. Empaatiavõime on põhjus, miks üldse tahetakse kedagi aidata ehk miks üldse teha sotsiaaltööd ja pakkuda sotsiaalhoolekandeteenuseid, kuna empaatiline inimene tunneb kaasa sotsiaalabi vajavale inimesele ja seetõttu ta seda abi pakkuda soovibki. Eetika alla kuulub minu arvates ka tolerantsus. Tolerantsus näiteks erivajadustega inimeste vastu. Tolerantsus kodutute vastu. Loomulikult on sotsiaaltöö eelduseks sotsiaalabi vajavate inimestesse normaalselt suhtumine. Kui tuua veel näiteid kodututest, siis eetiline on ka eelarvamustevaba suhtumine. Sotsiaaltöötaja suhtumine
mõjutavad ka palgasaaja heaolu (maksudest sõltub inimese tulevane pension, haigusraha, puhkusetasu, emapalk, töötuskindlustuse hüvitis, töölepingu lõpetamise hüvitis, laenu saamine pankadelt jne). Väljateenitud palk on brutopalk, palk, millest maksud on maha arvestatud, on netopalk. Tulumaksuvaba miinimum 2010. a. 2250. kuus Mida me tagasi saame? Õpik lk. 14 Teenused 1. Tervishoiuteenused 2. Haridus. 3. Munitsipaaleluase 4. Sotsiaalhoolekanne vt. lk. 167. Nimeta sotsiaalhoolekandeteenuseid. Võru? Ühishüved, riigikaitse Väljamaksed 1. Kindlustusväljamaksed (vanaduspension, haigushüvitis, töötushüvitis). Inimene on ise kaasatud rahaliste ressursside kogumisse 2. Toetused eelarvest. Ei eeldata abivajaja isiklikku rahalist panust. Mõne sotsiaaltoetuse vajadust peab tõestama peretoetused Eestis. Puuetega inimeste toetused toimetulekutoetus pere esimesele liikmele 1000.-, järgmistele 800.- töötutoetus u. 1000, makstakse 270 päeva
kohustuse vähenemisele, ühiskonna heidikute arvu ja sotsiaalsete pingete vähenemisele, võrdsuse edendamisele, ostujõu suurenemisele ning majanduskasvule. 7.SOTSIAALNE ETTEVÕTLUS EESTIS SEV-d: - on (aastaaruannetest) keeruline eristada; - paiknevad üle Eesti, kuid enim on Tallinnas ja Harjumaal ning Tartus ja Tartumaal; - on peamiselt mikroorganisatsioonid (14 t); - sotsiaalhoolekandeteenuseid pakub 1/3; - suur osa (66%) tuludest on ettevõtlusest; -ligi 1/3 ei kasuta annetusi ega toetusi; - sektori ettevõtlustulu on (2009-2012) kasvanud keskmiselt 18% aastas ning üksuste arvukus 7% aastas. - juba tegutsevad ettevõtted annavad kasvust olulise osa. MT ehk `kolmanda' sektori suurim murekoht on lühiajaline rahastus ning kaasnev pidev projektide tegemine (või pigem `kirjutamine') ja rahataotluste koostamine pikaajalise perspektiiviga arengu asemel (Grenier 2002)
annaabi.ee 
