Ülevaade diskursusanalüüsi kujunemisloost ja koolkondadest Diskursusanalüüsi filosoofilised juured ulatuvad retoorika uurimise kaudu juba antiikautorite, eeskätt Aristotelese töödesse. Lähenemise epistemoloogiat on mõjutanud Prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire ja Jean-Jacques Rousseau) ning Saksa filosoofia suurkujud Immanuel Kant, Georg W. F. Hegel, Karl Marx, Ludwig Wittgenstein ja Martin Heidegger. Veelgi otsesemad lätted paiknevad 20. sajandi sotsiaalfilosoofias Louis Althusseri ja Antonio Gramsci ideoloogiakäsitlustes, Mihhail Bahtini zanriteoorias ning Frankfurti koolkonna, eelkõige Jürgen Habermasi töödes. Olulisi diskursusanalüüsis rakendatavaid teoreetilis-metodoloogilisi kontseptsioone pakuvad Michel Foucault' ja Julia Kristeva teosed. Tänapäevane diskursuseuurimine interdistsiplinaarse uurimisväljana hakkas arenema 1960ndatel erinevates humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkondades, nagu strukturalism
Tautoloogia oleks öelda: "S teab, et p, parajasti siis, kui S-ile on teada, et p" Analüüsi käigus leitakse: S teab, et p, parajasti siis, kui on tõene, et p S usub, et p S-i usk, et p, on õigustatud. (L13) UTILITARISM. UUSAEGNE ÜHISKONNAFILOSOOFIA Tööstusrevolutsioon muutis lihtinimese olukorra väljakannatamatuks ning liberaalsete vaadetega inimesed olid sellest sokeeritud. Ka filosoofide tähelepanu pöördus sotsiaalsetele nähtustele. Briti sotsiaalfilosoofias kujunes valitsevaks utilitarism, mis lähtus Locke´i ja Hume´i ideedest. Utilitaristide liidriteks olid Jeremy Bentham, James Mill ja John Stuart Mill. Jeremy Bentham (1748 - 1832). Seadusandja lõppeesmärgiks peab olema inimeste õnn. Tema juhtprintsiibiks peab olema üleüldine kasulikkus (general utility = utilitarism). Selleks kolm tingimust: peame omistama sõnale 'utility' (= üldkasulikkus) selge ja täpse tähenduse.
ajalooline praktika on ühiskonna muutumise ja tunnetamise põhitegur. Filosoofia tuleks muuta maailma revolutsiooniliselt ümberkujundavaks vahendiks. Tahtis Hegeli teooriat klassivõitlusest praktikasse pöörata, kummutades idee kuninglikust autoriteedist usulises mõttes. Temast sai tasapisi radikaalne riigiõõnestaja, kusjuures tema teooria juhtivaks jõuks oli klassivõitlus. Marx on üks mõjukamaid intellektuaale ( Westrum 91 ), PhD sotsiaalfilosoofias, spetsialiseerus siis poliitökonoomikale rõhutades sotsioloogia majanduslikke ja poliitilisi aspekte. Kuna kritiseeris poliitikuid, paljastas korrumpeerunud valitsusametnikke ja vaeste olukorda, saadeti Saksamaalt välja. Kirjutas päris vingelt, tegi 1842 aastal Reini lehe toimetajana ajakirjandusest poliitilise relva. Tiraazh kasvas kiiresti ... kuni lehe sulgemiseni saksa valitsuse poolt. Kapitalismi kritiseerijana tõdes, et töötajad on
annaabi.ee 
