(Sotsiaalministeerium, 2014) Tänu ühiskonnas kehtivale alkoholi soosivale hoiakule on riikliku alkoholipoliitika elluviimine raskendatud. Üldtuntud on ütlus, et see valitsus ei püsi kaua, kes õllehinda tõstab. Samuti on võrreldud alkoholi riiklikku keelustamist poliitilise enesetapuga. Vastuseisu alkoholipoliitika rakendamisele kohtab ka ettevõtjate poolt, eelkõige alkoholitootjate poolt, kelle väitel jääb palju inimesi töötuks, kui alkoholi tootmist vähendada. Taaskord sotsiaaleetiline probleem alkoholismi otsesed jakaudsed mõjud vs tööhõive. Kas on õige turgutada alkoholi müügiga eesti majandust kui selle tagajärjeks on kahjud rahvatervisele? Arvan, et alkoholisõltuvusest tekitatud majanduslikud kahjud on siiski märksa suuremad kui müügist saamata jäänud tulu või vähenenud tööhõive. Alkoholi tootmisest vabanenud tööjõu võiks suunata tervislikema jookide tootmisse. Tekitades sel
kannatatud elu. Baturinlik eetika on inimese sisemine asi, nagu ka kannatus ja tõde. Sotsiaaleetika on siin enesestmõistetav taust, Baturini inimese juurde kuulub loomulikult kogu inimkonda ja avarilma silmaspidav käitumine, kartliku Nikase lõvilakkade kammimine, et maailma kurjusest puhastada, taigaelanike eetiline, järelkasvu arvestav jahipidamine romaanis „Karu süda“, kentaur Nikyase püüe säilitada maa energiavarusid, kaptenkomandör Batriani seismine oma alluvate huvide eest. Sotsiaaleetiline käitumine on enesestmõistetav mänguväli, millel toimub midagi olulisemat: inimese sisemine puhastumine. Selleks on aga vaja kannatust ja valu. Õhtumaise eetikamõistmise taustal tundub baturinlik kannatuseetika paradoksaalne, et mitte öelda võõristav – sest eetilise käitumise eesmärgiks on ikka peetud õnne saavutamist. Selline eetikamõistmine pärineb kreeka filosoofiast. “Kreeka eetikateooriad on hea elu teooriad,“ kinnitab
Tundub, et Traati võib peaaegu viimaseks tartukeelseks luuletajaks pidada. Tartu murde kõnelejate areaal on kogu aeg väiksemaks jäänud. Kõneles esimestel eluaastatel tartu keelt. Teadlikult kirjutatud luule, kirjutab kogemusest, aga konsulteerinud keeleuurijatega. Proosa. Põhijoones on tegemist realistliku autoriga. Võrreldes Krossiga, moodsa jutustamise tehnika nippe ei kasuta. Ei saa öelda, et kirjutaks ühtmoodi. On variantsioone, kord toon satiiriline, siis realistlik. Sotsiaaleetiline põhi saadab loomingut, ka maakesksus. Tihti ka ajalooline perspektiiv: ajalooaineline ja kaasajaaineline proosa. Suurem proosatekst esimene 1971 Tants aurukatla ümber. Äratas kohe tähelepanu. Üks paremaid Traadi teoseid. Eristub teistest, sõltub ka sellest, et tegemist oli esialgu filmistsenaariumiga. Töötas selle ümber proosateoseks. Tegi ümber teistmoodi: jääb väikestesse piiridesse mahu poolest. TÄhendab ka seda, et tekst on konsentreeritud
annaabi.ee 
