Asutava Kogu Ps-e olulisemaks puuduseks oli kogu riikliku võimu keskendumine Riigikogu kätte, kes olles küll nimeliselt rahvaesindaja, tõeliselt juhtis rahva saatust absolutistliku peremehena. Peremeest etendavate erakondlikkude saadikute käsitsemisel Ps-e õilsad formaaldemokraatlikud põhimõtted madaldusid peagi erakondade huvipõhimõtteiks. Põhiseaduslik formaaldemokraatia ei arenenud mitte sotsiaaldemokraatiaks riigiõigusteaduslikus mõttes, vaid moondus erakondade staapidest juhitud rahvavõõraks kaukademokraatiaks. Nii kujunenud olustikus rahvasse süvenes ränk reaktsioon Riigikogu ja erakondade vastu, mis väljendus 1933. a. oktoobris muudetud Ps-e uutes normistikes. Riiklikkude võimude rakkimis Riigikogu osatähtsus vähenes suuresti. Kuigi riigikogu jäi nüüdki nelja-aastase ametikestusega kestvaks seadusandlusasutiseks, tehti
Esimene on kättesaadavad ressursid, teine on ressursside kasutamise võimalused, kolmas on, kellele kuuluvad produktsiooniks vajalikud vahendid. Läbi aegade on ühiskonnas valitsenud vaen kahe klassi vahel. Koos Engelsiga kirjutas ta kommunismi manifesti, mis pidi ühendama kogu maailma proletariaati. Tema jaoks oli hea ühiskond, milles kehtib põhimõte ,,igaühelt tema võimete kohaselt, igaühele vastavalt vajadusele". Pärast Marxi jagunes sotsialistlik liikumine kaheks: sotsiaaldemokraatiaks ja leninismiks. Charles Darwin oli inglasest bioloog ja naturalist. Ta läks ümbermaailmareisile, millel kogus materjali evolutsiooniteooria loomiseks. Tema teooriad olid, et kõik taimsed ja loomsed olendid on arenenud varasematest primitiivsematest olenditest ning, et evolutsioon on loodusliku valiku tagajärg. Galapagose saartel avastas ta, et igal saarel on linnud erineva nokaehitusega, mis olenes nende peamisest toiduallikast. Ta arvas, et on toimunud
Marxi teooriaid üritasid Saksamaal ellu viia veel Wilhelm Liebknecht (1826-1900), Karl Kautsky (1854- 1938), Karl Liebkecht (1871-1919), Rosa Luxemburg (1871-1919), jt. Prantslastest oli Marxist mõjutatud Jules Guesde (1845-1922), Venemaal Vladimir Lenin (1870-1924), jne. Samas tekkis ka marksismile oponeeriv sotsialistlik suund, mis eitas revolutsiooni ja nägi sotsialismi jõudmist läbi reformide. Seda suunda nimetati sotsiaaldemokraatiaks ja selle suuna tuntuimaid juhte oli sakslane Eduard Bernstein (1850-1932). 15
annaabi.ee 
