RIIGIKOGU: http://www.abiks.pri.ee 1)formaalõiguslik struktuur juhatus(spiiker(E.Ergma,res publica) ja 2 asespiikrit(P.Kreitsberg(SL), R.Lang(Reform.)) komisjon( 1.alalised(keskkonna, kultuuri, majandus, maaelu, põhiseaduse, rahandus,riigikaitse) 2.ajutised ) 2)poliitiline struktuur (koalitsioon (fraktsioonid(res publica, reform, rahvaliit)) opositsioon(fraktsioonid(keskerakond, sotsiaaldemo, isamaaliit, sotsiooaliberaalid)) RIIGIKOGU ÜLESANDED *võtab vasta seadusi *ja riigieelarve *kinnitab ja tühistab valitsuse välislepingud *kinnitab presidendi esitatud kandidatuurid (ntx peaminister, riigikohtu esimees) *võib avaldada umbusaldust(ntx ministritele) *otsustab rahvahääletuse korraldamise *kuulutab igasugust jama välja (ntx mobilisatsioon, sõjaseisukord) SEADUSEELNÕU MENETLEMINE
edasikandmine makse Kristlik Tugev Tagada inimese Sotsiaalne turumajandus, suur roll demokraatia kodanikuühiskond, heaolu läbi astmeline maks ebavõrdsuse heaoluriik heaoluriik leevendamisel Vasakpoolsed Sotsiaaldemo Võrdsed Reguleerida Segamajandus, suur tulu suur tagada inimesele kr. võimalused kõigile majandust maks, raha hariduses ja väärikas elatustase sotsiaalvaldkonnas Võimu teostamise võimalused · Autoriteet- inimesed kuuletuvad võimule veendumusest, et võim on õigustatud, võim töötab nende heaks.
jõududega võib saavutada edenemist ülevenemaaliste reformide tulemusena. 1904. a. linnavolikogu valimistel võitis eesti-vene valimisblokk, tõrjudes sakslased linnavalitsusest välja. Pätsist sai Tallinna abilinnapea. ,,Teataja" ei eitanud ühiskonna sotsiaalset lõhestatud ega klassivõitluse olemasolu ja vajalikkust, tänu sellele leidis leht endale pooldajaid haritlaskonnas, linnakodanluses ja talupoegkonnas ja tööstustööliste seas. Sotsiaaldemokraatia kujunemine. Sotsiaaldemo vaated levisid tänu Tartu ülikooli õppejõududele 19. Sajandi lõpus. Tegevuseni jõuti tänu Peterburi võimumeeste poliitikale. Nad saatsid sotsialistid vaiksesse provintsi ,,meelt parandama". Tallinna sattus suur hulk revolutsioonilisi töölisi ning Tartusse mässumeelseid üliõpilasi. 20. Sajandi algusaastail tekkisid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei ringid suuremates Eesti linnades. Tegutseti illegaalselt, peeti salakoosolekuid ja levitati keelatud lehti ja kirjandust
parem kas või seetõttu, et seal oli vähem bürokraatiat ja elanike reaaltulud olid isegi kriisiajal mitu korda suuremad kui praegu. Perestroika ei jooksnud ummi- kusse, vaid nurjati, ütleb Gorbatšov. Ta kinnitab, et 1991. aasta suvel vaba- riikidega kooskõlastatud liidulepingu allakirjutamine oleks olnud ainus õige tee ja päästnud Liidu, mille lagunemine polnud üldse möödapääsmatu. Selle rikkus ära augustiputš. Gorbatšov tunnistab, et ta jäi kompartei reformimisega sotsiaaldemo- kraatlikus vaimus hiljaks, ei suutnud piiramatu võimuga harjunud üleliidulise bürokraatia tiibu kärpida ja tegi majanduspoliitilisi vigu. Ta tõmbab selge piir- joone perestroika, s.o iseenda ja Jeltsini “avantüristliku poliitika” vahele, mis tema sõnul oli populistlik pettus. Otsene süüdlane Liidu likvideerimises on Jeltsin, kes tõmbas kaasa ka Leonid Kravtšuki (Ukraina) ja Stanislav Šuškevitši (Valgevene). Samas paneb Liidu ainus president imeks, et keegi ei reageerinud: “
annaabi.ee 
