Veel üheks klassikalise liberalismi omapäraks on sotsiaaldarvinism -- suhtumine vaesusse ja sotsiaalsesse võrdsusse. Selle järgi garanteerib sotsiaalse õigluse vaba turg, mis laseb inimesel tegutseda nii nagu ta soovib. Niisugust lähenemist võiks nimetada -- igaühele tema võimete järgi. Samuel Smiles on lausunud: "Heaven helps those who help themselves." (Eesti keeles öeldakse: "Aita ennast ise ja siis aitab sind ka jumal.") Inimesed on ise vastutavad oma heaolu eest. Kõige olulisem sotsiaaldarvinist oli Herbert Spencer. Ta võttis aluseks Charles Darwini evolutsiooniteooria ning rakendas seda inimühiskonnale. Ühiskonnas võitlevad inimesed omavahel ellujäämise nimel. Seega ei hoolinud liberaalid kuigivõrd ka sotsiaalhoolekandest ega kõigi ühiskonnaliikmete toimetulekust, olulisimaks pidasid nad tagada riigis inimestele õiguslikult võrdsed võimalused, et igaüks võiks jõuda võimalikult suure heaoluni. Kes aga eluvõitluses alla
arenguparadigma -Järgnev: lühipilk arengusuuna otsingutele alates 19 saj lõpust + tänased arenguhindajad, lähenemised, andmebaasid Auguste Comte (1798-1857)areng = inimese (inimkonna) tarkus mõista looduses toimuvat. Liikumissuund - hirmult ja müütidelt arusaamisele ja loodusjõudude ärakasutamisele Herbert Spencer1820-1903: liikumine jõuühiskonnast huviühiskonna suunas. Tsentraliseeritud allutamiselt vabatahtliku koostöö ja iseenese vaoshoidmiseni. Sotsiaaldarvinist, olelusvõitlus ühiskonnas, mõnu vs valu, arengu eesmärk - perfektsionism Emile Durkheim1858-1917: liikumine mehhaaniliselt, jõuga kooshoitavalt ja seetõttu repressiivselt ühiskonnalt indiviidikeskse, spetsialiseerunud ja tööjaotusel baseeruva nn orgaanilise ühiskonna suunas Ferdinand Tönnies (1855-1936: liikumine reguleerimata, mitteformaalsest (kaootilisest) ühiskonnast normistatud ja standardiseeritud ühiskonna suunas (vrdl N.Elias!)
Filosoofilistelt vaadetelt I. Kanti pooldaja, võideldes marksistliku materialismi ja materialismi vastu üldse. Kaasaegse kapitalismi kriitika, eriti finantsoligarhia osas (jõudeklass). Puudujääke saab parandada radikaalsete reformidega. Majandusteoreetilisest aspektist kõige lähemal Saksa ajaloolisele koolkonnale, mida püüdis täiendada piirkasulikkuse ja piirtootlikkuse teooriate elementidega. Sotsiaaldarvinist. T. Vebleni arvates põhineb ühiskonna areng mõtlemise (institutsioonide), harjumuste loomulikul valikul. Vanade ja uute institutsioonide võitlus. Ühiskonna ajalooline areng on teinud läbi majandusinstitutsioonide evolutsiooni. Lähtestaadiumiks pidas Veblen metsluse perioodi. Peamine võitlus toimus siis inimese ja teda ümbritseva looduse vahel. Tootmiskogemuste omandamine ja tootmistehnoloogia täiustamine tõid kaasa tööviljakuse kasvu ja tootmisülejääkide tekkimise
annaabi.ee 
