Eesti iseseisvudes hakkas sugukondade uurimine võtma samm-sammult korraldatud organisatsioonilist vormi (Kurro 1998). 1924.a asutati Eesti Eugeenika Selts "Tõu tervis", mille juurde loodi hiljem Genealoogia toimkond. Kui varem oli rõhk ühiskonnategelaste põlvnemise uurimisel, siis nüüd peeti oluliseks andmestikku kõikide rahvakihtide kohta, et seda võiks kasutada pärilikkuse, sotsiaalbioloogiliste ja muude nähtuste uurimisel. Pärast 1940.a riigipööret selts suleti (Erelt 2000). 1944.a algul püüti seltsi tegevust uuesti elustada, kuid sõjategevuse kandumine Eesti territooriumile määras selle katse nurjumisele (Kurro 1998). Vaatamata seltsi sulgemisele ja genealoogiaalase uurimise kui rahvuslikkust süvendava tegevuse keelustamisele, ei saavutanud punavõimud oma eesmärki - anastatud alade inimeste kosmopoliitideks muutmist
Eesti Eugeenika ja Genealoogia Seltsi juurde asutati 12. mail 1931.a. eri põhikirja alusel tegutsev Genealoogia toimkond, mille juures tegutses Eesti Sugukondade Uurimise Büroo. Büroo kujunes genealoogilisiste uurimuste keskuseks ning andis tegevusele uue hoo ja suuna. Varem uuriti tuntud ühiskonnategelaste põlvnemislugusid, siis nüüd pidas büroo oluliseks ka andmestiku kogumist rahva kõikide kihtide kohta, et seda võiks kasutada pärilikkuse, sotsiaalbioloogiliste ja muude nähtuste uurimisel. 1940.a. detsembris. keelati Eestis pärast kommunistlikku riigipööret avalik, organiseeritud genealoogiaalane tegevus. Eesti Eugeenika ja Genealoogia Selts suleti ja Genealoogiatoimkonna ning Eesti Sugukondade Uurimise Brüoo tegevus lõpetati 1980. hakkasid ilmnema olulised muutused aastate teisel poolel, eriti "laulva revolutsiooni" päevil. Ajakirjanduses avaldati genealoogiliste uurimuste allikaid, metoodikat ning vormistamist käsitlevaid kirjutisi
Selts. Eesti Eugeenika ja Genealoogia Seltsi juurde asutati 12. mail 1931.a. eri põhikirja alusel tegutsev Genealoogia toimkond, mille juures tegutses Eesti Sugukondade Uurimise Büroo. Büroo kujunes genealoogilisiste uurimuste keskuseks ning andis tegevusele uue hoo ja suuna. Varem uuriti tuntud ühiskonnategelaste põlvnemislugusid, siis nüüd pidas büroo oluliseks ka andmestiku kogumist rahva kõikide kihtide kohta, et seda võiks kasutada pärilikkuse, sotsiaalbioloogiliste ja muude nähtuste uurimisel. 1940.a. detsembris. keelati Eestis pärast kommunistlikku riigipööret avalik, organiseeritud genealoogiaalane tegevus. Eesti Eugeenika ja Genealoogia Selts suleti ja Genealoogiatoimkonna ning Eesti Sugukondade Uurimise Brüoo tegevus lõpetati 1980. hakkasid ilmnema olulised muutused aastate teisel poolel, eriti "laulva revolutsiooni" päevil. Ajakirjanduses avaldati genealoogiliste uurimuste allikaid, metoodikat ning vormistamist käsitlevaid kirjutisi
annaabi.ee 
